Eestis jätkub hinnaralli ja tõenäoliselt on Eesti selles valdkonnas Euroopa riikide esirinnas, märkis Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Statistikaameti poolt reedel avaldatud harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi kiirhinnang näitas, et võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hinnad kasvanud 5,6 protsenti, aasta algusest on hinnatõus olnud neli protsenti. “Tegemist on väga kiire inflatsiooniga. Tuletan meelde, et aasta lõpuks on prognoositud Eestile kuueprotsendist inflatsiooni,” märkis Eamets.
Tema sõnul annab oma panuse hinnatõusu kindlasti ka käibemaksu ja aktsiisitõus, aga samuti mõjutavad hinnatõusu globaalsed toiduainete hinnad ning kodumaine nõudluse kasv. “Nii kõrge hinnatõusu taustal muutub mingite kaubagruppide käibemaksu alandamine järjest aktuaalsemaks ja ilmselt saab sellest ka üks lähenevate kohalike valimiste teemasid, mis siis, et tegu on tegelikult riigi tasandil otsustatava küsimusega,” lisas Eamets.
Luminor prognoosib jätkuvalt tänavuseks hinnatõusuks aasta kokkuvõttes viis protsenti.
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks juulis võrreldes eelmise kuuga 0,6 protsenti, mulluse juuliga võrreldes tõusis indeks 5,6 protsenti.
„Võrreldes eelmise kuuga näeme hinnatõusu kõikides suuremates valdkondades peale riiete ja jalatsite ning toitlustuse ja majutuse. Hinnatõusu mõjutas muu hulgas juulis tõusnud käibemaks ning tubaka- ja bensiiniaktsiis,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.
Augusti tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 5. septembril koos pressikonverentsiga, kus tutvustatakse lisaks värsketele andmetele ka elektrihinnaindeksi tasemekorrektuuri analüüsi ja uut elektrihinna arvutamise mudelit. (BNS)
