Üleriigiline tuulepargihullus on kaasa toonud enneolematu ulatusega ehituskeeluvööndi, mis halvab olulise osa kohalikust arengust maapiirkondades. Nimelt leiavad paljud arendajad ja omavalitsused üle Eesti, et plaanitava tuuletööstuse ümber tekib mõtteline planeerimis- ja ehituskeeluvöönd, kuhu ei saa rajada müratundlikke ehitisi – eluhooneid.
Samas on nii Aidu, Saarde kui ka Tootsi tuulepargi näitel ilmne, et planeerimise algusest ehitamiseni kulub 10 aastat või enam. See tähendab, et kui Eestis on hetkeseisuga vähemalt 193 maismaatuuleala kogupindalaga ligikaudu 1200 ruutkilomeetrit, siis sellele lisanduvad veel tuhanded ruutkilomeetrid, kus kohalik elu suretatakse paljudeks aastateks välja.
Kuigi on tõenäoline, et enamik neist tuulealadest kunagi ei realiseeru, leiavad arendajad ja omavalitsused, et neil on õigus ümberkaudsete maaomanike õigusi ja vabadusi seadusevastaselt piirata. Nimelt lubab planeerimisseadus nii kohaliku eriplaneeringu kui ka detailplaneeringu puhul kehtestada ajutise ehituskeelu vaid planeeringualal, mitte aga selle ümber.
Näiteks on Kehtna vald väljastanud tuuleala T4 kõrval oleva Saku-Nõmme maaüksuse kohta väikeelamu projekteerimistingimused, mille kohaselt tuleb arvestada tuulepargi modelleeritud müratasemetega. Kurioosne on, et planeerimisjärgus pole tegelikult teada tuulikute lõplik koguarv, kõrgus ega konkreetne mudel, mistõttu sunnitakse maaomanikku järgima hüpoteetilist mürakaarti, mis tulevikus niikuinii paika ei pea.
Väike-Maarja vallas leiab tuulearendaja TMV Green OÜ, et Eipri külas ei tohiks vald väljastada maaomanikule isegi mitte projekteerimistingimusi elamu rajamiseks, sest väidetavalt takistaks see tuulepargi rajamist. Tegelikult ei vasta see tõele. Väike-Maarja üldplaneeringus märgitud tuuleala sees saab tuugeneid paigutada ümber nii, et nende ligikaudu 1-kilomeetrine müratsoon ei ulatuks kavandatava elamuni. Samuti kohustab sealne üldplaneering mürahäiringuid vähendama, kasutades vaiksemaid seadmeid ja tehnoloogiad ning paigutades need elamutest piisavasse kaugusse.
Tapa vallas on aga tuulearendaja Enery Estonia OÜ läinud isegi nii kaugele, et püüab keelata naabervallas elamu ehitamist. Kuigi kavandatav tuulepark asub Väike-Maarja valla pinnal, ulatub selle müratsoon naabervalda ning lähim tuugen jääb projekteeritavast elamust vaid 700 meetri kaugusele. Ka siin on arendajal võimalus tuugen eemale nihutada, kuid selle asemel püüab ta Tapa valda survestada hankima maaomanikult nõusolekut, et tuugeni võib tema majale niivõrd lähedale panna.
Need kolm näidet on ilmsesti vaid jäämäe tipp. On oht, et arvukad tuuleärikad, kelle jaoks iga ala realiseerumine tähendab lisakasumit, panevad kohaliku elu maapiirkondades sisuliselt seisma, hirmutades advokaatide abil vallaametnikke ja maaomanikke, olgugi et seadus neile selleks mingit õigust ei anna.
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
