Meedia kirjutab Rahvusvahelise kohtu mittesiduvast kliimaotsusest ning Hiina ja Euroopa Liidu ühisest kliimaleppest, kuid nagu ikka, on need uudised udused ega räägi täit tõtt.
BNS vahendab: “Rahvusvaheline Kohus (ICJ) ütles kolmapäeval avalduses, et kliimamuutus on pakiline ja eksistentsiaalne oht ning et riikidel lasub seaduslik kohustus ennetada kahju, mida nende planeeti soojemaks muutev reostustegevus endaga kaasa toob.
Kliimakokkulepetega võetud kohustuste eiramisel sooritavad riigid väärteo, märkis kohus oma ettekandes, mis ühest küljest ei ole küll siduva loomuga, kuid teisest küljest kannab endaga nii poliitilist kui seaduslikku kaalu.”
Ei ole siduv, aga on “seaduslik kohustus”? Ehk siis tegu on järjekordse mulliga, mis sisuliselt ei sea kellelegi otsest nõuet, mistõttu need riigid, kes siiani kliimaleppest mööda hiilisid, teevad seda ka edaspidi. Aga kliimahüsterikud said teatada “ajaloolisest” otsusest.
Teine BNS-i uudis kirjutab, et “Hiina ja Euroopa Liit lubasid neljapäeval suurendada tegevusi kliimamuutuse vastu võitluses, selgub ühisavaldusest, mis tehti EL-i liidrite Pekingi võõrustatava ühepäevase tippkohtumise raames.
Hiina nimetas neljapäeval positiivseks ÜRO kõrgeima kohtu päev varem avaldatud hinnangut, mille järgi on riigid kohustatud rahvusvahelise õiguse kohaselt võitlema kliimamuutusega ning hoiatust, et nende täitmata jätmise korral võidakse rakendada hüvitiste väljanõudmise süsteemi.
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Guo Jiakun ütles, et Hiina olnud alati üleilmse rohepoliitika veendunud toetaja ja sellesse oluline panustaja.
“Hiina jõustab praegu aktiivselt ja järjekindlalt kaheseid süsinikueesmärke ning viib lõpule maailma suurima süsinikuemissioonide vähendamise, kasutades süsinikuheite tipnemise ja süsinikuneutraalsuse saavutamiseks lühimat aega maailma ajaloos,” ütles ta ajakirjanikele.
Guo lisas, et vaatamata sellele, kuidas rahvusvaheline olukord ka pidevalt ei muutuks, ei hülga Hiina oma aktiivset tegutsemist kliimamuutusega võitluses ega vähenda rahvusvahelise koostöö edendamise jõupingutusi.”
Nagu näha, kordab Hiina varasemaid lubadusi, mille varjus tegelikult arendatakse edasi kivisöel põhinevat energeetikat ning kasutatakse laialdaselt teisigi fossiilseid kütuseid.
Ühest küljest on Hiina kui üks maailma suurimaid majandusi sunnitud vähemalt sõnades kliimahüsteeriaga arvestama, kuid samas ei lähe just läänemaailmast väljapoole jäävates riikides sõnad ja teod sageli kokku. Hiinas on võimul kommunistid ja nemad valetavad alati, eriti veel kui vastas on naiivsed Euroopa liberaalsed kliimahüsteerilised uusmarksistid.
Aga on veel üks oluline erinevus: kui lääneriigid, eriti Euroopa Liit, räägivad kliimavõitlusest, siis tähendab see endale köie kaelapanekut ehk siis kliimat üritatakse päästa majandust, inimeste sotsiaalset heaolu ja julgeolekut arvestamata; samas sellised maad nagu Hiina ja India küll võtavad kliimameetmeid ette, kuid ei lase oma majandust nendega hävitada, tegutsetakse tasa ja targu.
Just see ongi oluline erinevus Lääne (USA selles enam ei osale) ja muu maailma vahel (sealhulgas majandusühendus BRICS), kusjuures viimased kasutavad sellist poliitikat ära oma konkurentsivõime tõstmiseks Euroopa ees, kes seda hoopiski loovutab. Kui Hiina majandus vajab, siis jätkatakse ka söeenergeetikaga, aga Saksamaa pani isegi tuumajaamad kinni.
Seega on olemas nii hüsteeriline kui mõistlik kliimamajandus ning Rahvusvahelise kohtu otsust ei maksa tõsiselt võtta. Kui rahvusvahelistel organisatsioonidel oleks reaalset võimu, oleks Venemaa agressioon Ukrainas juba ammu peatatud.
Uued Uudised
