SAPTK esimees ja Riigikogu saadik Varro Vooglaid kirjutab sellest, kuidas “õigusriik” endale allutatud justiitsüsteemi kaudu oma poliitilisi ja ideoloogilisi oponente represseerib.
“Tallinna Halduskohtu kohtunik Reelika Lind langetas reedel otsuse jätta täies ulatuses rahuldamata minu ja Markus Järvi kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) ettekirjututse tühistamiseks.
Mäletatavasti kohustas ERJK selle ettekirjutusega nii mind kui ka Markust “tagastama” SAPTK-le 5500 eurot, kuna SAPTK poolt 2023. aasta Riigikogu valimiste eelselt läbi viidud teavituskampaaniat, mis oli oluliseks osaks SAPTK põhikirjalisest tegevusest ja ka meie töökohustustest, käsitleti SAPTK poolse keelatud annetusena meile.
Miks? Sest SAPTK kampaaniamaterjalidele – (a) millega ei kutsutud üles hääletama ei EKRE ega meie poolt, (b) milles isegi ei mainitud, et me valimistel kandideerime ning (c) mida isegi ei saadetud laiali valimisringkondades, kus me kandideerisime – olime SAPTK poolt alla kirjutanud mina kui SAPTK juhataja ja Markus kui SAPTK nõukogu esimees. Täpselt sedasi oleme SAPTK kampaaniamaterjale vormistanud juba 10 aastat. Ongi kõik.
Selle kafkalikult absurdse vaidluse asjaolude kohta saab lähemalt lugeda SIIT
Mida siis kujunenud olukorra kohta öelda?
Sellele küsimusele on raske vastata, sest olukord teeb lihtsalt nõutuks. Vaadates kohtunik Reelika Linnu poolt kokku kirjutatud totaalselt ühekülgset otsust, nähtub et meie poolt väga põhjalikult esitatud argumendid on lihtsalt kõrvale heidetud ning võetud on tuimalt ERJK ehk riigivõimu positsioon. Mis sest, et halduskohus peaks eriliselt seisma just kodanike poolel, kaitstes kodanikke riigivõimu omavoli eest. Seejuures eeldab kohus spekulatiivselt meie pahatahtlikke motiive, tuginedes otsuse langetamisel neile kui tõestatud asjaoludele.
Kõik see teeb täiesti nõutuks ja tekitab jõetuse tunde. Toimuv tekitab tunde, nagu tahetaks saata sõnum: sina, könn, tunne oma kohta ja saa aru, et mitte mingit õigust sa kohtust ei saa!
Kohtule kaebust esitades mõtlesin, et ma ei näe mingit varianti, kuidas see võiks jääda rahuldamata. ERJK ettekirjutused olid lihtsalt sedavõrd meelevaldsed, et mitte öelda jaburad. Aga näete, tuli välja, et saab küll! Seejuures on kohtuotsus kirjutatud mitte ainult raskelt kallutatult, vaid ka esitatud põhjenduste lõikes nii rumalalt, et Eesti Vabariigis kohtunikuametit täitvate inimeste pädevusega seonduvalt tekivad väga tõsised küsimused.
Kui selline ongi reaalselt kohtunike aktsepteeritav tase, siis on olukord ikka väga hull – ilmneb, et latt on lastud juba põlve kõrgusest madalamale. Juba kohtuistungil jättis kohtunik Reelika Lind äärmiselt nõrga mulje, sest ta ei täitnud absoluutselt oma uurimispõhimõttest tulenevat kohustust allutada vastustaja seisukohad kriitilisele analüüsile.
Paraku on sellistel, selgelt mõnitusena mõjuvatel asjadel ka laiem ja sügavam dimensioon. Nimelt viilivad niisugused juhtumid veelgi õhemaks seda vähest austust, mis on Eesti Vabariigi vastu alles jäänud. Nähtub mitte ainult see, et oma õiguste kaitseks pole mõtet kohtu poole pöörduda, sest kohus reaalselt ei kaitse kodanikke riigivõimu omavoli eest, vaid ka see, et Eesti Vabariik on muutunud oma kodanike suhtes vaenulikuks jõuks.
Seejuures on tähelepanuväärne, et eriti just haldukohus peaks olema selgelt kodanike poolel ja kaitsma kodanikke riigivõimu omavoli eest. Kuidas sellega reaalselt on, seda teame koroonaajast juba liigagi hästi…
Olgem ausad, selliste asjaolude taustal on mõttetu rääkida mingist kaitsetahtest. Rääkida muidugi võib, aga need jutud ei oma kontakti reaalsusega. Oma elu ollakse nõus ohverdama ikkagi vaid riigi eest, mis kehastab kodanike jaoks olulisi väärtusi, sh vabadust, õiglust ja õigust. Kui riik muutub aga ebaõigluse, kodanike rõhumise, riisumise ja tagakiusamise vahendiks, siis on küsimus mitte selles, kuidas kaitsta seda riiki, vaid hoopis selles, kuidas kaitsta end selle riigi eest. Just seda ma kõnealuse kohtuotsuse üle mõtiskledes tunnengi.
Kõnealune kohtuotsus on tervikuna kättesaadav SIIT
Loomulikult tuleb see kohtuotsus ringkonnakohtus vaidlustada. Mitte usaldusest kohtusüsteemi vastu, vaid põhimõtte pärast. Seda tuleb teha täies teadmises, et ka protsess ise (selleks kuluv aeg, energia, närvid, raha) on karistus ja sellega põhjustatud kahju ei hüvita mitte kunagi mitte keegi.
Kes soovib selle vaidluse jätkamist omalt poolt toetada, saab seda teha annetusega SAPTK õiguskeskusele: saptk.ee/anneta. Sellisel juhul tuleks ülekande selgituseks märkida “ERJK”.
