Eestis on üldine olukord sedavõrd kehv, et välja käiakse igasuguseid uudiseid, mis võimaldavad pisutki nina tõsta, muuhulgas ka juutuuberi külaskäiku. E-residentsus on ilmselt üsna asjalik asjandus hääbuvas Eesti e-riigis, aga värskes uudises ei märgita selle negatiivset tausta, keskendutakse hoopis sellele… kui palju on e-residentsusest räägitud.
BNS vahendab: “Programmi kümnenda tegutsemisaasta uuring näitab, et e-residentsus on mänginud olulist rolli Eesti rahvusvahelise kuvandi kujundamises läbi orgaaniliste meediakajastuste: üe 20 000 rahvusvahelise uudismeedia kajastuse on ilma tasulise reklaamita jõudnud rohkem kui 50 miljardi (!? – toim.) lugejani üle kogu maailma.”
Samas kirjutas ERR mullu oktoobris:”Siseministeeriumis on valminud eelnõu, mis annab aluse piirata riskiriikideks hinnatavate maade kodanike võimalusi saada Eesti e-residendiks. /…/ …kavandatavate piirangute ajend on Euroopa Nõukogu rahapesuvastaste meetmete ja terrorismi rahastamise hindamise ekspertide komitee MONEYVAL hindamisel üles kerkinud teema. MONEYVAL märkis, et Eesti annab e-residentsust kolmandate riikide kodanikele, kellega Eestil ei ole head koostööd ning seetõttu ei saa vajadusel põhjalikult kontrollida nende tausta. /…/ MONEYVAL andis mõista, et Eesti võiks uuesti hinnata oma riske ja seda, kuidas Eesti riigina teab, kellele väljastab oma dokumente.
Siseministeeriumi esindaja tunnistas, et Eesti võimud on ka tuvastanud juhtumeid, kus on üritatud skeemitada e-residentsuse programmiga ja kasutada seda ka immigratsiooni hüppelauana, pääsemaks Eesti kaudu Euroopa Liitu. “Näiteks on Iraani kodulehtedel reklaame, mis on avalikust veebist leitavad, kus on reklaamitud Eesti e-residentsuse programmi kui võimalust saada Euroopa Liitu elama.”
Enne Venemaa agressiooni algust ja e-residentsuse piiramist kuulus 8,5 protsenti kehtivatest Eesti e-residendi kaartidest Venemaa ja Valgevene kodanikele /…/ 2022. märtsis oli e-residentsus 4421 Venemaa ja 902 Valgevene kodanikul.”
Portaal Uued Uudised ei taha sugugi e-residentsust “maha teha”, kuid ainult kiidulaul, mida võimutruu meedia ja valitsusasutused majanduslikult kehva olukorra varjamiseks laulavad, ei anna toimuvast objektiivset pilti. On loogiline, et vabalt pakutud e-teenus meelitas ligi ohtralt sulisid. Tunnistas ju siseministeerium mullu, et algul läksid kõik selle innovaatilise asjaga hurraaga kaasa, kuni otsustati “…mõelda ka tõsiselt läbi need riskid, eriti käesolevas julgeolekuolukorras…”
BNS jätkab: “Alates selle loomisest 2014. aasta detsembris on e-residentsus toonud Eesti riigieelarvesse otsest tulu 333 miljonit eurot. Programm on kaasanud üle 127 000 e-residendi enam kui 185-st riigist, kes loovad igal aastal 20 protsenti kõigist uutest Eesti ettevõtetest.”
33 miljonit aastas on oluline summa, kuid mitte vapustav, toetusmeede Ukrainale, mille eest Eesti kaitsetööstus ostis Ukrainale Hiina droone, oli 100 miljonit. Ja tahaks teada, millest seda 20 protsenti võetakse, mitu ettevõtet loodi mullu e-residentide poolt? Kui näiteks 10, siis on nende osa 2, aga kui palju ettevõtteid Eestist lahkus?
Üks kiitev uudis vajaks efektiivsuse näitamiseks kõvasti täpsemat infot, praegu lihtsalt kirjutatakse sellest, kui palju on e-residentsus kajastust leidnud.
Uued Uudised
