Kui mujal maailmas võetakse kliimahüsteerial juba hoogu maha, siis Eestis töötab paanikaosakond täie rauaga – nüüd hakatakse “kliimakindlat majandust” looma.
BNS kirjutab: “Vastavalt huvirühmade tagasisidele ja varasemale kokkuleppele hakatakse kliimakindla majanduse seaduse eelnõu juurde sügisest looma valdkondlikke teekaarte. Need selgitavad lahti võimalused kliimaeesmärkide saavutamiseks ja konkurentsivõime tagamiseks. Selline lähenemine toob samaaegselt vajaliku selguse, kuid jättes paindlikkuse eesmärkideni jõudmiseks parimate viiside valikul.”
Uudis peaks justkui ütlema, et nüüd läheb miski paremaks, aga eesmärgid pole ju muutunud, igaks ümmarguseks aastaarvuks on ette nähtud mingi hulga CO2 neutraliseerimine, seega kõik jätkub endise paanika ja hüsteeriaga. Ja ennast kliimameetmetega poov Euroopa muutub maailmamajanduses üha konkurentsivõimetumaks.
Siiani pole kliimameetmetes olnud küll mingit paindlikkust, kõik käib täpselt Brüsseli poolt ette antud roheleppe alusel. Näiteks tuuleparkide puhul ei lasta rahval otsustada ning kitsendavate kliimameetmete vastu on sõna võtnud mitmed erialaliidud, kelle tegevusvaldkonda see räigelt puudutab, ja valitsus on ju endine, tema ajab asju teerulliga. Pole alust arvata, et miski muutub, need “teekaardid” on lihtsalt uued käsulauad, mis sunnivad ettevõtlust käima nõutavat rada pidi.
Tegelikult ei muutu miski, kõik see on vana kliimahüsteeria, ainult Rohetiiger vuntsitakse üle. “Teekaartide koostamiseks on olemas palju alusmaterjali – nii senise seaduse loomise protsessist kui ka Rohetiigri teekaartidest. Nüüd saame olemasoleva materjali uuesti ette võtta ja kontsentreeritult üle vaadata, mida on vaja teha selleks, et kõigil valdkondadel oleks selge plaan, kuidas kliimamuutusi pidurdada ja nendega kohaneda,” sõnas minister Sutt.
Jätkub ka kliimaabsurd, kus iga asi, ka selgelt vastuoluline, kirjutatakse kliimamuutuste kraesse.
“Kliimamuutused mõjutavad meid kõiki. Näiteks viimase kuue aastaga on Eestis üleujutuse riskipiirkondi lisandunud 18: varasema 16 asemel on neid nüüd 34. Mujal Euroopas näeme üha pikemaid ja intensiivsemaid kuumalaineid. Neile riskidele tuleb julgelt silma vaadata, kohaneda ja leida üleilmselt toimuvates muutuvates oludes oma konkurentsieelis. Teekaartidega just neid küsimusi lahendama asume,” selgitas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
See väide paneb tõsiselt mõtlema: mujal on kuumalained, meil üleujutusoht, kaks vastandlikku nähtust. Kui lähtuda inimtekkeliste kliimamuutuste teooriast, siis mis on Eestis suurema üleujutusohu tekitanud? Maailmamere taseme tõus? Meie mererannajoon on ju endine, vaadakem kasvõi Pirita teel. Sademeid on rohkem? Võimalik, aga see on merelisemaks muutunud kliima omapära.
Aga ehk on üleujutusalade arvu suurenemine tingitud sellest, et kliimaministeerium suleb maaparanduskraave ja uputab soode taastamise eesmärgil metsi? Kuidas riik sel pinnal majanduse kliimakindlamaks muudab? Ise uputate uusi maa-alasid ja kuidas te seda metsa- ja maaomanikule kliimamajanduse korras lihtsamaks teete?
ERR kirjutab loos “Kadri-Aija Viik: kuidas rohesildi all loodust hävitatakse”: “Kohalike kogukondade arvamusest üle sõites jätkub elujõuliste Eesti metsade uputamine tuhandete hektarite kaupa. Järgmine peatükk selles loos on plaanis ära teha Kikepera looduskaitseala erinevates rabades, metsiste kodus. Esimene faas Saarde valla soode “taastamisest” toimus, kui uputati 1900 hektarit metsa, tekkis üleujutus ning selle tagajärjel pidid elupaika vahetama mitmed liigid. Eestimaa Looduse Fondi (ELF), RMK ja Tartu Ülikooli eestvedamisel plaanitakse Pärnumaal Saarde vallas asuval Kikepera looduskaitsealal sooks muuta 3 900 hektarit metsa. See tuleb lisaks juba uputatud 1 900 hektarile.”
Saksamaal suurenes üleujutusoht just roheliste võimul olles, sest nood keelasid ära jõgede loodusliku sängi muutmise ehk siis kindlustustööd, juba olemasolevate tammide ja muude kaitserajatiste remontimine lõpetati – ja muidugi kaasnesid sadudega vee läbimurdmised. Sama juhtus ka sotsialistide valitsetavas Hispaanias – mitte kliimakatastroof, vaid kliimavõitlus tekitas üleujutused.
Meediapilt on naljakas: kui tuleb 25-27 kraadi, räägitakse kuumalainest, samas aga lisatakse, kuidas igal pool uputab ja see pidavat ka sama asi olema, ikka see kliimakatastroof…
Võimupoliitikud võiksid hetkeks aja maha võtta, käia dušši all, juua tassikese kohvi ja lasta mõtted vabaks – ehk läheb see mürgina sissesöödud kliimahüsteeria pisutki üle. Sest noorte vaimse tervise on “kliimavõitlejad” ära tapnud, nood kardavad juba elada…
Uued Uudised
