Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolme vägikaikavedamine on näotu ja näitab, et ei tegutseta ausameelselt ja heas usus. Niimoodi, ei tohiks asju ajada – eriti asutus, mis peaks korrektse käitumisega teistele eeskuju andma,” kirjutab Riigikogu õiguskomisjoni liige Varro Vooglaid, kes esitas ametile seoses autonumbrite masspildistamisega juba kolmanda avalduse.
“Samas ei ole raske mõista, miks PPA ei väljasta mulle minu autost tehtud pilte ilma mind kui autot juhtivat isikut halli kastiga kinni katmata – vastasel juhul nähtuks, et PPA juhtkonna poolt avalikult antud kinnitused, nagu ei oleks numbrituvastuskaameratega tehtud piltidelt autodes viibivad isikud äratuntavad, ei vasta tõele,” lisab ta.
Vooglaid: “Igal juhul esitasin uue avalduse, nüüd juba kolmandat korda, korrates oma taotlust väljastada pildid töötlemata kujul. Kopeerin selle allapoole. Samuti lisan allapoole (koos peale pandud kommentaaridega) ühe näite, millisel kujul PPA mulle pildid väljastas – kogu hall ala (st kõik auto ümber olev ja ka autojuht) on pildil kinni kaetud.”
* * *
AVALDUS
13. juuli 2025
Lugupeetud PPA peadirektor, hr Egert Belitšev!
Oma 14.05.2025 avaldusega taotlesin, et PPA väljastaks mulle kõik üle-eestilise numbrituvastuskaamerate võrgustiku kaudu minu kasutuses olevast sõiduautost tehtud ja PPA vastavasse andmebaasi salvestatud pildid. 13.06.2025 laekus PPA vastus nr 1.1-21/337-2, ent paraku oli vastusele lisatud vaid kaks (töödeldud) pilti minu kasutuses olevast sõiduautost, olgugi et PPA kinnitusel on sellest tehtud ja andmebaasi salvestatud pilte kokku 97.
Seetõttu saatsin 17.06.2025 PPA-le täiendava avalduse, millega kordasin taotlust väljastada mulle eranditult kõik 97 pilti. Ühtlasi põhjendasin, et minu taotlus lähtub eesmärgist veenduda, kas PPA kinnitus, et numbrituvastuskaameratega tehtud piltidelt ei ole autos viibivad isikud äratuntavad, vastab tõele. Seejuures toonitasin taotlust saada pildid töötlemata kujul, sest esiteks peavad avalikku ruumi paigutatud kaamerad olema nii ehk naa avalikud (ka avalikult tähistatud), mistõttu puudub põhjus nende asukohta varjata, ning teiseks ei ole isikuandmete kaitse seisukohast põhjust minu eest varjata, kus ma oma autoga mingil ajahetkel viibisin.
09.07.2025 laekus PPA vastus nr 1.1-21/337-4 ja kuigi sel korral saadeti mulle ka ülejäänud 95 pilti, on pildid endiselt töödeldud. Esiteks on piltidelt eemaldatud kõik peale auto enda ehk kõik auto ümber pildile jäänu, mis võimaldaks aimata, kus ja millal on pildid tehtud. Teiseks on paljudel piltidel kaetud ruuduga kinni autos viibivad isikud. Ehk sisuliselt on PPA väljastanud mulle pildid täies teadmises sellises vormis, mis muudab need selgitatud eesmärki arvestades ebainformatiivseks – endiselt ei ole võimalik veenduda, kas piltidelt on autos viibivad isikud äratuntavad või mitte.
Jättes korduvalt minu seadusliku taotluse sisuliselt täitmata, on PPA käitunud ilmselgelt pahauskselt ja ka vastuolus oma isikuandmete kaitse seadusest tulenevate kohustustega. Eriti näotu on see, et pilte väljastades on PPA katnud piltidel kinni autos viibivad isikud, mis enamikul juhtudest tähendab vaid minu isikut, sest peamiselt sõidangi autoga üksi. Puudub igasugune mõistlik põhjus, miks PPA peaks minu eest varjama seda, et minu auto roolis istun mina ise. Seega järeldub, et sedasi käitudes PPA lihtsalt varjab tõsiasja, et PPA enda avalikult esitatud väide, nagu ei oleks piltidelt võimalik autodes viibivaid isikuid tuvastada, ei vasta tõele.
Kõike eelnevat silmas pidades palun selgitada, miks ei ole PPA siiani minu taotlust sisuliselt täitnud. Spetsiifiliselt palun selgitada, mis õigusega ja millisel põhjusel on mulle väljastatud piltidel minu isik kinni kaetud. Ühtlasi palun, et PPA väljastaks lõpuks (nüüd juba kaks kuud pärast algse taotluse esitamist) mulle taotletud pildid täisresolutsioonis ja töötlemata kujul. Kuna minu käsutuses olevat sõiduautot ei ole kogu pildistamise perioodi jooksul juhtinud keegi peale minu, palun spetsiifiliselt, et väljastatud piltidel ei oleks auto juht kinni kaetud ega hägustatud.
PPA poolne vägikaika vedamine olukorras, kus Riigikogu õiguskomisjoni liige esitab põhjendatud taotluse seonduvalt oma töökohustuste täitmisega, on tõsiselt näotu. Oleks soliidne, kui PPA näitaks lõpuks üles koostöövalmidust ja käituks heauskselt ja ausameelselt. Seda öeldes kordan varem selgitatut, et Riigikogu liikme staatuse seaduse § 20 lg 1 on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 12 lg 3 suhtes erinorm, mistõttu on PPA kohustatud vastama mitte standardse 30 kalendripäeva, vaid 10 tööpäeva jooksul. Ka seda kohustust on PPA juba korduvalt vastamisega viivitades rikkunud.
Lugupidamisega
Varro Vooglaid
Riigikogu liige
