Sooline segratsioon Saksamaal on tulemas – seda näitas pilt loengult, mille korraldas islami üliõpilasrühm. Ülikoolis on nüüd rahutu, poliitikud väljendavad muret, kuid see muster on ammu teada – ja seda talutakse jätkuvalt.
Vaid paar päeva pärast seda, kui Kieli ülikooli loengusaalis toimunud sooline segregatsioon avalikuks tuli, raputab Saksamaa akadeemilist maailma järjekordne väga sarnane skandaal. Seekord Berliinis ja taas püüavad vastutajad intsidenti vähendada ja pisendada, mille põhisisu on – see on vaid isoleeritud intsident ja meil pole sellega midagi pistmist!
Intsidendi sündmuskohaks oli Charité, üks tuntumaid ja suurimaid ülikoolihaiglaid mitte ainult Saksamaal, vaid kogu Euroopas. Veebis levivad pildid ja videod näivad näitavat mitut kaadrit loengust teemal “Moslemist arsti elu”, mille korraldas ja viis läbi ülikooli moslemist üliõpilasrühmitus “Medislam Collective”.
Islamirühmitus pälvib korduvalt tähelepanu
Pildid näitavad muuhulgas, et ka Berliini publik on soo järgi eraldatud. Kas see tehti vabatahtlikult või surve tõttu, on ebaselge, kuid see ei muuda intsidenti mingil moel vähem plahvatusohtlikuks. Eriti kuna pealtnägijate sõnul polnud see esimene seda tüüpi loeng Charité’s. Ja “Medislam Collective” ise on sarnaste aktsioonidega korduvalt tähelepanu pälvinud.
Ilmselt on varem toimunud mitu niinimetatud “tegevuspäeva”, mis olid samuti soospetsiifilised – “vendadele” ja “õdedele”, nagu plakatitel öeldi. Poisid mängisid lauatennist ja tüdrukud osalesid kalligraafia töötoas.
Charité lükkab igasuguse otsese vastutuse tagasi ja rõhutab, et tudengirühma tegevused “ei olnud ametlikud üritused meditsiinilise koolituse raames”. Pressiesindaja ütles ajalehele “BZ”, et asutus annab oma ruumid kättesaadavaks vaid “üksikjuhtudel”.
Muidugi ei saa asjad pealinnas nii lihtsad olla. Tõenäoliselt ei piisa sellest, kui ülikool nüüd pelgalt „uurib“, kas on rikutud „Charité põhimõtteid“, mis on „diametraalselt vastupidised“ tema enda väärtustele, ja viitab poolikult koodeksile, mis kehtib ka „Medislam Collective’i“ kohta.
Lisaks nimetab rühmitus end „Charité tudengirühmaks“, luues seega vähemalt väliselt otsese seose ülikooliga. Lisaks on ühe enesekirjelduse kohaselt tegemist „mitmekesise töörühmaga, kuhu kuulub sadu eri rahvustest liikmeid“.
Kas Kiel ja Berliin on vaid jäämäe tipp?
Berliini parlamendiliige Christopher Förster (CDU) näeb skandaali kui „keskaegsete sooliste stereotüüpide taaselustamist mitmekesisuse varjus“ ja kirjeldab pilte kui „akadeemilise maailma jaoks häirivaid“. Tõepoolest, hiljuti teatatud soolise segregatsiooni juhtumid loengusaalides on saavutanud uue dimensiooni. Need näitavad, et sellised ideed on enam-vähem levinud isegi väidetavalt hästi integreerunud moslemite seas kõrgeimates hariduskihtides.
Siiski ei saa rääkida korduvalt sellistes kontekstides viidatud „isoleeritud juhtumitest“. Viimastel aastatel on üle riigi ilmsiks tulnud mitu väga sarnast intsidenti. Näiteks sooliselt segregeeritud lõpuaktuse kavandamine Esseni keskkoolis. Või Neussi üldhariduskoolis, kus grupp moslemitest keskkooliõpilasi nõudis šariaadiseaduse jõustamist ja nõudis muuhulgas naisõpilastele tagasihoidlikku riietust ning soolist segregatsiooni klassides. Üks tol ajal, 2024. aasta kevadel, pakutud lahendustest oli rohkem koolipsühholooge ja islami usuõpetuse õpetajaid, et „kohtuda õpilastega nende endi maailmas“…
2023. aasta suvel jõudis üks Bonni keskkool ajalehtedepealkirjadesse pärast seda, kui šariaadiseadus hakkas ka selles koolis asendama põhilisi demokraatlikke väärtusi. Ka endise pealinna tüdrukutelt nõuti religioossemat riietumist. Lisaks kaaperdasid vagad moslemid korduvalt mitme aine tunde, kasutades neid usulisteks debattideks.
Kõik need intsidendid on aga tõenäoliselt vaid jäämäe tipp. Kui sellised tingimused juba eksisteerivad ülikoolides ja keskkoolides, siis kuidas on lood koolidega, kus haridustase on madalam, aga välisüliõpilaste osakaal oluliselt suurem? Eriti hiljutised teated Kielist ja Berliinist on vallandanud poliitilise ja sotsiaalse debati, mida vastutavad isikud ei tohi lämmatada. Pigem tuleb nüüd keskenduda põhjuste vastu võitlemisele, mitte taas kord lihtsalt sümptomite ravimisele.
Kai Rebmann
Allikas: reitschuster.de
