Õiguskantslerile esitatud kahtlust kontrollides selgus, et teadmata ametnikud on täitmisregistri kaudu juba pikemat aega uurinud massiliselt inimeste ja firmade pangakontodel toimuvat, kusjuures nende toimingute põhjendatuse osas puudub igasugune selgus.
Õiguskantsler Ülle Madise peab toimuvat ennekuulmatuks, märkides justiits- ja digiministrile saadetud ettepanekus, et kindlasti tuleb kiiremas korras tagada tõhus järelevalve täitmisregistri kasutamise üle. Just täitmisregister ongi vahend, mida riik on alates mullu jaanuarist agaralt kasutanud, et pangakontodel toimuvale ligi pääseda. Madise rõhutab, et kindlasti peab olema võimalik kontrollida päringute sisulist põhjendatust, samuti nende arvu.
Madise tuletab meelde, et pangasaladus, sealhulgas klientide konto väljavõtted on krediidiasutuste seadusega kaitstud. Kuna näiteks pangakontol toimuv omab inimese vaatenurgast äärmiselt tundlikku teavet, peab sellele ligipääs olema väga selgelt reguleeritud, praegu on aga tulnud välja, et see nii ei ole, leiab Madise. “Riigiasutused on teinud päringuid pankadesse mullu jaanuarist kuni tänavu veebruari lõpuni kümneid tuhandeid kordi,” tõi Madise välja.
Nii on inimeste ja firmade pangaandmete järele nuhkinud ilma eelnevalt menetlusi alustamata maksu- ja tolliamet, kaitsepolitsei, välisluueramet, politsei- ja piirivalveamet ning rahapesu andmebüroo. Sealjuures ei ole teada, milline hulk päringuid on tehtud füüsiliste isikute kontode ja milline hulk juriidiliste isikute kontode osas.
Samas puudub Madise sõnul täitmisregistril, mille kaudu on ametnikud valimatult tundlikele pangaandmetele ligi pääsenud, põhimäärus. Sellest tulenevalt ei ole reguleeritud ka seda kuidas registrit peetakse, mis andmeid sinna kantakse, kuidas andmeid töödeldakse ning kuidas andmeid väljastatakse.
Eesti tippadvokaat Carri Ginter tõdeb oma sotsiaalmeedia postituses, et olukord on masendav. “Riigikogu ülesanne on kaitsta meie põhiõigusi täitevvõimu kuritarvituste eest. Selle asemel kõlavad sõnavõtud stiilis “politsei on pimedaks tehtud”. Kas leidub kuskil veel keegi kellel on mingigi vastutustunne?” küsib Ginter.
Ta toob murettekitava asjaoluna esile õiguskantsleri järelevalvedokumendis kajastatu: “Siit tuleb aga välja karm statistika: vaadeldud perioodil ajavahemikus 1. jaanuar 2024 – 28. veebruar 2025 on inimeste kontode väljavõtteid küsitud kümneid tuhandeid kordi. Lähtudes Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt (RIK) saadud teabele ütleb õiguskantsler Ülle Madise, et nimetatud ajavahemikus on küsinud täitmisregistri kaudu andmeid maksu- ja tolliamet üle 6000 korra, politsei- ja piirivalveamet üle 30 000 korra ning rahapesu andmebüroo veidi alla 2000 korra. Andmeid on küsinud ka kaitsepolitseiamet ja välisluureamet, kuid nende päringute hulka pole esile toodud.”
Ginter rõhutab, et iga katse inimeste andmeid vaadata on põhiõiguste riive. “Ebaproportsionaalne ligipääs minu andmetele on põhiõiguste rikkumine,” märkis Ginter.
BNS
