Ajal, mil Eesti peaminister Kristen Michal lubas Brüsselis Ukraina “talve, kevade ja suve jooksul” võidule viia, räägib meedia juba ebameeldivatest arengutest, millega on seotud USA president Biden.
USA liitlased väidavad, et president Joe Bideni strateegia võttis Ukrainalt võimaluse võita, vahendas portaal Unian reedel agentuuri Bloomberg.
Vaatamata Bideni administratsiooni jõupingutustele mobiliseerida ressursse Ukraina toetamiseks, väidavad Kiievi ja mitme liitlaspealinna ametnikud, et selleks on juba hilja. Ka Ühendriikide viimaste jõupingutustega suurendada sõjalist abi ja kehtestada Moskvale täiendavaid sanktsioone, on Ukraina nende hinnangul juba teel tüli sundlahenduse poole.
“Tema süda oli kahtlemata õiges kohas – ta mõistis, kui oluline on toetada Ukrainat Venemaa kallaletungi vastu,” ütles endine Briti kaitseminister Grant Shapps. “Kuid tema lähenemine on sageli olnud liiga ettevaatlik ja kõhklev, pärssides kaalukausi kallutamiseks vajaliku olulise toetuse pakkumisest.”
Allikad ütlesid, et USA märkimisväärsed jõupingutused, sealhulgas rohkem kui 90 miljardi dollari suurune abi Ukrainale, ei ole andnud otsustavat eelist täiustatud relvade tarnete viibimise tõttu. Kriitilistel hetkedel 2022. aastal, kui Ukrainal oli strateegiline eelis, suhtuti Washingtonis president Volodõmõr Zelenskõi üleskutsete viivitamatuks lisarelvade tarnimiseks ettevaatlikult, sest kardeti sõja ägenemist, eriti tuumarelva kasutuselevõttu.
“Presidendil on kordumatu vastutus,” ütles USA välisminister Antony Blinken. “Tema kohustus on pakkuda Ukrainale kogu võimalikku kaitset, vältides samal ajal tuumariikide otsest kokkupõrget.”
Asjatundjate sõnul on Bideni administratsioon valinud pigem Venemaa ohjeldamise, mitte Ukraina võiduks tingimuste loomise strateegia. Selline lähenemine on viinud pikaleveninud sõjani, mis on nõudnud kümneid tuhandeid inimelusid ja seab kahtluse alla Kiievi väljavaated.
“Vene väel on tõesti väga valus,” ütles staabiülemate ühendkomitee tollane esimees Mark Milley 2022. aasta novembris. “Läbirääkimisi tahad pidada siis, kui oled tugev ja vastane on nõrk.”
Paraku heideti toona üleskutsed läbirääkimisteks kõrvale, lääne ametnikud väitsid, et ainult Zelenskõi peaks otsustama, millal läbirääkimisi pidada.
Viivitused tänapäevaste relvade, nagu õhutõrjesüsteemide, kaugmaarakettide ja hävituslennukite tarnimisel on muutnud Ukraina olukorra keeruliseks. Samal ajal, kui Kiiev ootas otsust, tugevdas Venemaa rünnakuid Ukraina energiataristule, nõrgendades majandust ja elanike võitlusvaimu.
Mõni liitlane ütleb, et Bideni kartused tuumasõja ees on liialdatud. Putin kasutas seda aega aga kaitse tugevdamiseks, mis muutis Ukraina olukorra märksa keerulisemaks.
Putini võit läheb USA-le maksma seitse korda rohkem kui Ukraina toetamine, arvas väljaande Foreign Affairs kolumnist Elaine McCusker.
USA toetuseta liigub Venemaa tema sõnul 2025. aastal edasi, sest Kiievil saavad relvad otsa. 2026. aastaks kaotab Ukraina tõhusa õhutõrje, mis võimaldab Venemaal pommitada pidevalt ulatuslikult sõjalist ja tsiviiltaristut.
USA presidendiks valitud Donald Trump on lubanud pärast Valgesse Majja naasmist vähendada sõjalist abi Ukrainale. Samas kinnitab ta, et üritab innukalt sõda lõpetada. (BNS)
