Rootsit peetakse Euroopa üheks kriminaalsemaks maaks, kuid üheski uudises seal toimuva kohta ei avaldata tõde selle kohta, et jõuguvägivald selles riigis on võõrpäritolu ja tekkis massimigratsiooniga.
Sotsiaaldemokraatide juhitud Rootsi, mille heaoluühiskonda peeti lausa sotsialismiks, avas sõjapõgenikele piirid juba 1970. aastatel, mis tõi kaasa ka majandusmigratsiooni laine. 2015. aastal, kui algas uus rändekriis Süüriast lähtuva põgenikelaine näol, avas Rootsi jälle oma piirid, kuid seekord maksis see valusalt kätte.
Nimelt tuli koos põgenikega kaasa ka Lähis-Ida klannimaffia, kes leidis selles riigis eriti sooja pesa, sest Rootsis ei tohtinud “õnnetute” kohta sõnagi kriitiliselt öelda. Selle taustal sättisid väliskurjategijad ennast riigis mugavalt sisse ja alustasid võitlus mõjupiirkondade pärast Stockholmis, Göteborgis, Malmös ja mujal.
Hiljuti sotsiaaldemokraatide võim Rootsis kukutati ja võimule sai konservatiivne valitsus, keda toetab ka rahvuslik ja immigratsioonivastane erakond Rootsi Demokraadid. Alljärgnevast uudisest selgub, et just see valitsus on suutnud väliskurjategijaid pisutki taltsutada. Samas ei räägita endiselt kuritegevuse välistaustast.
STT-BNS: Rootsi politsei on pärast enam kui kümme aastat kestnud suundumust, kus jõukudevahelises võitluses hukkunute arv üha kasvas, suutnud vägivallakuritegevuse lõpuks vähenema saada. Positiivse muutuse taga on politseile antud suuremad volitused, sealhulgas elektroonilise pealtkuulamise ja valvekaamerate laiem kasutamine.
Rootsi politsei teatas neljapäeval, et on sel aastal ära hoidnud rohkem kui 100 rasket kuritegu, mille tulemuseks ongi tulistamiste ja nendes hukkunute arvu märgatav vähenemine.
“See on esimene kord, kui näeme, et trend on pikema aja jooksul selgelt allapoole suunatud,” ütles politsei riiklike operatsioonide osakonna juht Johan Olsson Reutersile.
Rootsis oli eelmisel aastal Euroopa Liidu kõige kõrgem relvavägivalla määr elaniku kohta. Sel aastal, kui aastavahetuseni on jäänud kaks nädalat, on Rootsis tulirelvaga tapetud 40 inimest. Seda on 35 protsenti väiksem kui 2022. aastal, mis on jõugusõdade kõige surmavam aasta, mil lasti maha 63 inimest. Samal ajal on vähenenud kolmandiku võrra ka tulistamised: kui 2022. aastal toimus Rootsis 390 tulirelva kasutust, siis lõppeval aastal on neid seni registreeritud 262, selgub politsei andmetest.
Esialgseid paranemise märke oli märgata juba 2023. aastal, kuid languse jätkumine ka sel aastal annab politseile kindlustunde, et nad suudavad lõpuks muutuse saavutada.
Vägivalla vähenemine on teretulnud uudis valitsusele, mis sai 2022. aastal võimule, lubades võidelda kuritegevusega. Lisaks järelevalve laiendamisele on valitsus suurendanud politsei volitusi läbiotsimiste korraldamiseks, andnud loa kasutada anonüümseid tunnistajaid ja kehtestanud karmimad karistused.
“Kahtlemata on positiivseid märke, mis viitavad uutele ressurssidele, uutele tööriistadele ja uutele tööviisidele,” ütles justiitsminister Gunnar Strommer Reutersile.
Malmö ülikooli kriminoloog Manne Gerell ütles Reutersile, et politsei paistab olevat saavutanud pöörde tulistamiste ja relvamõrvade vähendamise suunas, kuid hoiatas, et kuritegevust pole veel kontrolli alla saadud. “Tänavune võib olla suhteliselt rahulik aasta võrreldes viimase 10 aastaga, kuid enne 2014. aastat oleks see olnud läbi aegade halvim aasta,” ütles ta. “See on parem, aga ainult võrreldes väga halva tasemega, millega oleme Rootsis harjunud.”
“Kuritegude toimepanemise kavatsuste arv ei ole vähenenud, kuid oleme jõudnud jõukudele lähemale ja suudame raskeid vägivallakuritegusid paremini ära hoida,” ütles Olsson.
Kuigi politsei suuremad volitused on avaldanud kuritegevusevastasele võitlusele mõju, mängivad rolli ka jõukude kasutatavad uued taktikad, lisas ta.
Politsei andmeil on jõugud hakanud kasutama sotsiaalmeedia platvorme digitaalsete turgudena, mille kaudu värvata alaealisi, kellest mõned on alles 11-aastased, et korraldada Põhjamaades mõrvasid ja pommirünnakuid. Kogenematuid teismelisi, keda jõugud peavad asendatavateks, on politseil lihtsam tabada kui tulistamiskäsu andjaid.
Siiski lahendati 2023. aastal 72 protsenti surmaga lõppenud tulistamistest, võrreldes 2022. aasta 29 protsendiga, millele aitas osaliselt kaasa ka laialdasem kaameravalve. Politsei kavatseb sel aastal tööle panna 2500 kaamerat ja drooni, mida on viis korda rohkem kui viie aasta eest.
