Eile kuulutas president Alar karis välja lastekaitseseaduse muutmise seaduse. Seaduse, mille kohaselt saab karistuse ära kandnud pedofiil asuda tööle lasteasutustesse.
Riigikogus eelnõule tehtud muudatusettepanek, mis lubanuks seesuguste kurjategijate tausta kontrollida isikukoodi järgi, hääletati koalitsiooni poolt mürinal maha.
Seega on tööandjal väga raske tuvastada pedofiilia taustaga inimest, sest on juhtumeid, kui nimi muudetakse ja nüüd äsja presidendi poolt välja kuulutatud seaduse järgi ei jää registrisse mitte ühtegi märget kantud karistusest.
Pange tähele, uudistes oli sõnastatud see nii, et president kuulutas välja 2025.a riigieelarve ja teised seadused: „President Alar Karis kiitis kolmapäeval heaks seadused, mis puudutavad järgmise aasta riigieelarvet, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi tõusu, julgeolekumaksu, ministeeriumite vastutust valdkondade üle, hüvitise maksmist kommertsliinide vedajatele.
Samuti puudutavad vastuvõetud seadused abivajavate laste märkamist ja abistamist ning hooldusperesid, jäätmete käitlemist, rahva tervist, vanglateenistuse õigusi, tolliseadust ning romusõidukeid ja vanasõidukeid.”
Just see “abivajavate laste märkamise ja abistamise” seadus kätkeb endast klauslit, mille järgi saavad oma karistuse ära kandnud pedofiilid taas minna tööle lasteasutustesse.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel saatis fraktsioonijuht Martin Helme presidendile ka kirjaliku palve seadust mitte välja kuulutada, tuues välja, missugused ohud lastele seaduse jõustumisel kaasnevad.
Kui ühel parlamendi erakonnal, olgugi et opositsioonierakonnal, on eelnõu läbitöötamisel tekkinud arusaam, et vastu võetakse seadus, mis sõna otseses mõttes seab lapsed suurde ohtu, oleks oodanud, et president tellib enne seaduse välja kuulutamist põhjaliku õigusanalüüsi.
Aga, ei.
Seadus kuulutatakse avalikkusele välja „abivajavate laste märkamise ja abistamise“ seaduse nime all. Tänaseks ei ole presidendilt tulnud vastust EKRE fraktsiooni kirjale, seega me ei tea, mis põhjustel tema siis neid mustvalgel kirjas olevaid paragrahve ei näinud.
Sama suurt pahameelt valmistab, et poole sõnagagi ei ole võtnud seaduse muudatusi kommenteerida õiguskantsler, lasteombudsman Ülle Madise. Ka tema bürool on võimekus tellida õigusanalüüs. On siin aga üllatust, õiguskantsler on ju ütelnud, et riigieelarve on küll põhiseadusega vastuolus, aga tema sekkuma ei hakka.
Koalitsioonisaadikud ja ka ajakirjandus on ootuspäraselt asunud lastekaitseseaduses EKRE saadikute poolt välja toodud õõvastavaid punkte tembeldama valeks.
Postimees võttis asjasse süvenemata EKRE mure poole lausega kokku: „Ent see ei vasta!“
Ei vasta tõele, sest seaduse läbirammija Madis Timpson nii ütles?!
Käime veel kord üle eelnõus olevad paragrahvid, mida olen korduvalt välja toonud:
Seadusemuudatusega nähakse ette anda Sotsiaalkindlustusametile õigus tunnistada isikule kehtiva lapsega töötamise piirang kehtetuks neil isikutel, kes on kohtuotsuse kohaselt toime pannud nt järgmised kuriteod:
– seksuaalse ahistamise;
– raske tervisekahjustuse tekitamise;
– pantvangi võtmise;
– seadusliku aluseta vabaduse võtmise;
– võõra lapse hõivamise;
– lapse müümise ja ostmise;
– perekondliku kuuluvuse muutmise;
– väljapressimise.
Kõiki neid kuritegusid on pedofiilidel võimalik alaealiste laste puhul oma haiglase huvi toitmiseks toime panna. Vastuvõetud seadusemuudatusega nähakse ette, et lastega töötamise piirangu kehtetuks tunnistamise otsuse alusel eemaldatakse karistusregistri päringu vastusest karistusandmed, sh lastega töötamise piirang. Seega ei kuvata karistusregistri vastuses enam laste suhtes toime pandud tegusid ega sellega kaasnenud lastega töötamise piirangut. Kokkuvõttes puudub seaduse kehtima hakkamisest (tööandjatel) igasugune ülevaade, kes lastega töötama hakkavad.
Eelnõu esimene lugemine toimus Riigikogus 10. oktoobril. Tõin toona koos EKRE fraktsiooni liikmetega ilustamata välja, et sellist eelnõud ei või toetada ning kordasime küsimustes, kas eelnõu esitaja Eero Merilind on ikka teadlik, missugused paragrahvid eelnõusse sisse on saanud.
Merilinnul oli puldist silmnähtavalt ebamugav eelnõu kaitsmist jätkata.
Ühe saadiku küsimuse peale: „Siin Riigikogu saalis toimuva debati käigus selgub, et on suur mure selle pärast, kas selle seaduse vastuvõtmisel saavad pedofiilid töötada lastega,“
vastas Merilind: „Kui on karistus määratud, siis ei või. (Saalist öeldakse midagi.) Kui [see] on aegunud, siis seaduse järgi ei olnud piiranguid.“
Ehk siis, esimesel lugemisel nentis ka eelnõu ettekandja, et tõepoolest niisugune võimalus eelnõus sees on.
Edasi vastates kordas Merilind vaid isiklikku seisukohta: „Minu isiklik seisukoht on, kordan veel kord, et pedofiilid ei tohi lastega koos töötada.“
Isiklik seisukoht! Isiklik seisukoht on siis seega vastupidine seadusele, mida taheti kehtima panna ja tänase seisuga siis kehtibki.
Eelnõu esimene lugemine katkestati.
EKRE fraktsioon sai aru, et võidetud on küll lahing, aga mitte sõda.
Eelnõu toodi teisele lugemisele 3. detsembril silpigi muutmata ja ühtäkki polnud enam koalitsioonisaadikutel mitte mingisuguseid kõhklusi seaduse läbi surumiseks. Eelnõu sotsiaalkomisjoni poolne tutvustaja Eero Merilind teatas Riigikogu puldist, et „Isiklikult võtsin veel ka advokaadibüroo hinnangu /…/“
Nagu öeldud, siis sotsiaalkomisjon eelnõu menetlusel mingit õiguslikku selgitust ei tellinud, selle tellis Eero Merilind omaalgatuslikult ja sellest kuulsid saadikud alles riigikogu saalis (juriidiline arvamus on registreeritud komisjoni menetlusdokumentides 4. detsembril). Saime teada, et kõnealune õiguslik selgitus oli tellitud Reformierakonna ihuadvakoaadibüroost Ellex Raidla AB OÜ-st ja arvamuse andjaks oli Ants Nõmper, kes on olnud mitmetes kohtuvaidlustes valitsuse/reformierakonna esindaja. (https://elu24.postimees.ee/7762376/rekordiline-huvitis-kaja-kallast-kohtus-esindav-advokaat-ants-nomper-sellesse-skandaali-tommati-peaminister-teadlikult)
Selgituses on A. Nõmper märkinud, et pedofiilia on KarS § 145 kuritegu (suguühendus lapseealisega) ja lastekaitseseadus ütleb, et nimetatud kuriteo toime pannud isik ei tohi lastega töötada. Seda nii kehtiva karistuse ajal kui ka siis, kui tegu aegunud ja andmed kantud arhiivi.
Seega läks advokaadibüroo sujuvalt mööda EKRE tõstatatud probleemist ja ei analüüsinud ühegi sõnaga seadusemuudatustena sisseviidavaid pedofiiliat toetavaid paragrahve, vaid keskendus ja samas kitsendas pedofiilia ainult ühe paragrahvi kuriteoks.
Kolmandal lugemisel hääletas eelnõu poolt 51 saadikut, nende hulgas mitmed naised, kes ise on emad.
Oleme Riigikogus harjunud, et koalitsioonierakonnad räägivad ükskõik, millist seadust läbi surudes tegelikkusele vastupidist juttu – maksutõusud teevad inimesed rikkamaks, automaks hakkab keskkonda päästma ja kliimaseadus toob jõukuse õuele.
Aga minna sama teed lapsi puudutava seadusega – nimetada pedofiile lasteasutustesse lubav seadus „abivajavate laste märkamise ja abistamise” seaduseks, võtta see vastu ja kuulutada presidendi poolt välja, see on tase, mida karastunud poliitikunagi on raske näha.
Valitsuse ja presidendi jõulukink lastele?
Kert Kingo, Riigikogu liige (EKRE)
