Kolmapäeval võttis võimuliit Riigikogus vastu kliimahüsteeriast kantud maapõueseaduse täiendused, mida kritiseeris teravalt EKRE fraktsiooni saadik Anti Poolamets.
“Minu meelest on meil tegu järjekordse eriolukorra seadusandlusega. Eks eriolukord tuleneb ju sellest, et keegi on välja mõelnud, et meil on kliima eriolukord. Aga sellist asja nagu kliima eriolukord meil põhiseaduses ei ole. Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral võib Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid kõige kauem kolmeks kuuks. Nojah, siis muidugi sõjaseisukord. Need ongi need meie eriolukorrad.
Aga praegu on juhtunud nii, et halva politiseeritud teaduse tagajärjel pööratakse kogu meie elu Eestis, Euroopas ja paljudes lääneriikides lihtsalt pahupidi sellega, et võetakse pretensioon eriolukorra seadusandlusele, mille hulka kuulub muidugi kliimaärevus, kliimapaanika ja selle tagajärjel tekkinud, ma ütleksin, et uustotalitaristlik lähenemine: reguleeritakse kõike, tavalisest majandustegevusest kuni toidulauani. Ja ka see eelnõu on selle näiteks.
Ehk me paneme järjekordse löögi alla oma energiajulgeoleku ja seda kõike rahvusvahelise ebastabiilsuse kasvu ajal. Me ei tohiks seda teha. Ja seilame praegu tänu koalitsiooni tahtele tundmatutele vetele ehk siis sulgeme veelgi oma, nõrgestame veelgi oma energiajulgeolekut, mis on niigi habras, samal ajal kui meil uusi võimsusi peale ei tule ja need on ka ebausaldusväärsed.
Sellel eelnõul on vastuolu põhiseadusega meie hinnangul ja selle osas peaks seisukoha kujundama Riigikohus. Ma loodan, et õiguskantsler või president selles osas sekkuvad, sest kliimaseadusandlus tõepoolest ei saa olla mingi eriolukorra rakendamise tööriist, kus nagu kuvaldaga lüüakse igale eluvaldkonnale kohe sellise pimeda jõuga: laostame veondust, laostame põllumajandust, laostame metsandust, laostatakse tööstus tööstuse haaval energiahindadega.
Meil ei tohi olla mingit põhiseadusvälist eriolukorra seadusandlust. Aga ajalugu on näidanud, et just eriolukorra kuritarvitamise kaudu kaaperdatakse riikides demokraatia, õigusriik ja ka aeg-ajalt riikide suveräänsus. Väga palju on totalitaristlikud süsteemid kuritarvitanud eriolukorra mõistet. Seda küll meelsasti ei kasutata otsesõnu samas kõneviisis nagu siis “erakorraline seisukord”. Aga see kliima eriolukord on sisuliselt sedasama, sest on ju hirmus, kui planeet hukkub. Selle nimel võib kõike teha, selle nimel võib kodanike vabadusi piirata, selle nimel võib ettevõtlust ruineerida.
Aga kõik ei ole sellega tõsi, nõus, kõik ei ole ka halva teadusega päri. Ehk siis mul on hea meel, et õigus‑ ja analüüsiosakond siinsamas majas, kes ei ole ühegi erakonna teenistuses, nagu eelkõneleja mainis, et see on õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamus, mitte opositsiooni arvamus. Mõistagi oleme me ka ise seda meelt, et see eelnõu rikub väga olulisi põhiseaduslikke põhimõtteid.
Aga mõned väljavõtted õigus‑ ja analüüsiosakonna seisukohast. Õigus‑ ja analüüsiosakond koostas eelnõule arvamuse üsna hiljuti ja rõhutas, et probleem on näiteks õiguspärase ootuse vaatest. Nimelt, õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamuse punktis 14 esitatakse seisukoht: “Juba algatatud menetluste peatamist kuni uue regulatsiooni kehtestamiseni, mis kaotab või oluliselt piirab taotletava õiguse kasutamist, võiksid õigustada ootamatud asjaolud või vältimatud põhjused, millele riigil tuleb kohe, enne uue materiaalõiguse kehtestamist reageerida.” No Kliimaministeerium andis sellele oma vastused. Aga minu meelest on hädavajalik see eelnõu saata Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolli.
Õigus‑ ja analüüsiosakond käsitles ka õigusselguse põhimõtet. Ta leidis, et eelnõuga kavatsetakse menetlused peatada ja ei sätestata, mis saab edasi või kuidas loa saamise võimalused muutuvad ja selles olukorras ei ole tegu õigusselge regulatsiooniga. Õigus‑ ja analüüsiosakond tõi arvamuses välja viite Riigikohtu otsusele: “PS ega muu kehtiv õigus ei keela aga tingimata arendusi, mis toovad kaasa suures koguses kasvuhoonegaaside heiteid. Neid heiteid ei saa piirata iga hinna eest ja vajadus kliima soojenemist pidurdada ei ole ülekaalukas igas olukorras.”
Ehk siis sama jant käib ju õlitööstuse suhtes: paneme kõik Eesti võimsad eksporttööstused kinni. Sellest unistaks meie vaenlane, et meie rahakott saab tühjaks ja meil ei ole raha ei kultuurile, haridusele ega riigikaitsele. Sinna me oma rohepöördega praegu just liigume ju. Õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamuses öeldi, et mis puudutab muudatuste jõustumise aega, ja rõhutati vajadust ettevõtetele ümberkorraldusteks vajaliku üleminekuaja andmiseks. Ja õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamus seadis küsimuse alla, kas menetluse peatumise aeg on piisavalt selgelt ja kindlalt määratud, arvestades, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ei ole veel Riigikogu menetluses. Ehk meie arvates tuleks see eelnõu tagasi lükata.”
