in

Õige rahu ja vale rahu

Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Kaja Kallas väljendas end äsja äärmiselt putinistlikult, kui ütles, et enne kui Ukrainas ei ole rahu saavutatud, pole alust rääkida ka rahuvalvajate saatmisest sinna. Kuidas siis nii?!

“Esmalt peab olema rahu, et saata rahuvalvajad. Aga Venemaa ei taha rahu,“ ütles Kallas.

Seni on ju valitsenud suhtumine, et kõik, kes soovivad Ukrainas rahu, on Kremli käsilased.

Iga viimane kui õige poliitik ja end ajakirjanikuna esitlenud propagandist röökis rahujuttu kuuldes just nimelt seda.

Ometi oleks 2022. aasta sügisel rahu saavutamine olnud kergem ja soodsam, Ukraina käes olnud territoorium oli suurem ning hukkunute ja purustuste hulk väiksem, kui praegu.

Ent siis, kui EKRE poliitik Mart Helme seda rääkis, läks hirmsaks andmiseks. „Mis rahu, kuradi Putinist! Meil on sõda vaja!“

Nüüd, kui nähakse, et seis läheb hapuks ja „sõjaprintsessist“ on saanud „rahutuvi“, ootaks kõikidelt Mardile kallale tormanud tegelastelt, et nad nüüd sama raevukalt Kaja rahujutu pihuks ja põrmuks teeks. Nõnda, nagu reageeriti ka hiljuti EKRE esimehe Martin Helme samasisulisele avaldusele.

Bloomberg kirjutab ka seda, et Põhja-Atlandi allianss on muutnud oma Ukraina-strateegiat – NATO liikmesriigid ei püüa enam saavutada Ukraina võitu sõjas, vaid keskenduvad sellele, et anda Ukrainale võimalikult soodne positsioon rahuläbirääkimistel, või aitavad tõrjuda Venemaa pealetungi Ida-Ukrainas.

Bloomberg märgib, et see muutunud lähenemine tähendab, et NATO püüab Ukrainale relvade tarnimist kahekordistada, kuna Ukraina armee kaotab järk-järgult positsioone. See suurendab tõenäosust, et konflikt külmutatakse ja Ukraina kaotab okupeeritud territooriumid Venemaale.