Iga päev toob kaasa mõne hullumeelsuse võimu juurde pääsenud tegelaste elust irdunud mõttemaailmast – nüüd otsustati suurtööstust hakata tavainimese arvelt “abistama”.
ERR kirjutab: “Valitsus hakkab uuel aastal arutama energia hindade diferentseerimist selliselt, et suurtööstustele hakkaks kehtima fikseeritud ja odavam energia hind, mis tooks kaasa hinnatõusu tavatarbijatele.”
Kõrge elektrihind on juba ammu ruineerinud kogu Eesti ettevõtluse ja kurnab ka tavatarbijat. Kogu riik on antud röövelliku NordPooli börsi kägistada, kusjuures iga väiksemgi rike ja remont kergitab hinna taevasse, paljud neist on ilmselt teadlikud, sest keegi kuskil teenib “rikete”, “tuuletute päevade” või “tühjade veehoidlatega” kõvasti vahelt.
Kodumaine odav energeetika on kliimameetmetega sisuliselt hävitatud, rohepööret aga ei lubata mingi hinna eest tagasi keerata ja nii tekivadki võimuullikestele üha absurdsemad ideed.
Valitsus ei otsigi mingit valutumat lahendust, vaid pakub välja midagi, mis lõhestab ühiskonda veelgi rohkem, ajades edaspidi tülli ettevõtjad ja tavainimesed. Nii nagu Nursipalus suruti kiil kaitseväe/riigikaitse ning maainimeste/koduhoidjate vahele. Ikka vana hea “jaga ja valitse” poliitika.
Mõned mõtted sotsiaalmeediast.
“Kas nad ise ka aru saavad, mida räägivad? Tööstuse tarbimist doteerida tavatarbija arvelt? Kui palju tarbib tööstus ja kui palju tavatarbija? Et siis kirjutame niigi poolpimedas istuvale vanamemmele tuhandeeurose elektriarve tema külmakapi kasutamise eest või? Ilmselt nii nad mõtlevad. Aga vot kliimat peab päästma, seda ei saa ära jätta. Seda, miks elekter üldse kallis on, seda ei tohi puutuda. Hullumaja.”
“Valitsus hakkab uuel aastal arutama energia hindade diferentseerimist selliselt, et suurtööstustele hakkaks kehtima fikseeritud ja odavam elektrihind. Tööstuste odavama hinna maksaksid kinni tavatarbijad. Suurtööstuste alla käib ka kiirkorras arendatav sõjatööstus.
Kliimaminister Yoko Alenderi (RE) arvates elavdaks see samm majandust. Ja majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) ütles, et see võiks aidata kaasa tipptasemel uute ja jätkusuutlike tööstusettevõtete tekkele.
Ühesõnaga, hurraa, seltsimehed, kehtestagem sõjakommunism: kõigile 16 tunnine tööpäev, palka nõndapalju, et saab lubada kaks tundi elektrit ja tund sooja vett ning 400 grammi leiba päevas. Vanadele ja lastele 200 grammi. Toompeal ja Stenbockis valitseks kommunism – palgad oleksid sellised, nagu on nende vajadused ja tööd nõutaks võimete järgi. Vajadused on mõistagi hiiglaslikud, kogu riigi ressurss kuluks juhtivseltsimeeste ja suurtööstuste vajaduste katteks ära ja tuleks puudugi.
Ja võimete järgi töö lubaks ehk Bali saare puhkuse järel põigata tunnikeseks istungisaali, et hääletada 400 grammi asemel 350 grammi leiba päevas. Kitsas aeg, sõjakommunism ei ole naljaaasi, kõik peavad pingutama ja mitte virisema, eks.
Edasi, seltsimehed, Reformierakonna targal juhtimisel läheme mööda Ameerika Ühendriikidest ja kõigist maailma riikidest, esimesena otse kuristikku. Hurraaaa… kestvad kiiduavaldused kõigilt Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside valijatelt.”
Uued Uudised
