Eesti keelele ülemineku sildi all toimub Eestis praegu ulatuslik venestamine, kusjuures seekord teise nurga alt, mitte muulasi eestlaste hulka “lõimides”, vaid vastupidi, eestlased surutakse ninapidi “internatsionaalsesse” seltskonda.
Selle aluseks on olukord, kus täiesti umbkeelsed vene lapsed pannakse alates lasteaiast eesti laste juurde ning tagajärjeks ei ole see, et vene lapsed õpivad eesti keelt, vaid see, et eesti laste sõnavarasse tulevad venekeelsed sõnad. Vene keel ja kultuur on agressiivsemad ja need suruvad ennast eestlastele peale.
Eesti lapsevanemad ja vanavanemad räägivad juba sellest, kuidas lapsed tulevad lasteaiast ja ütlevad emale “mama” ning kasutavad teisigi vene sõnu. Just kujunemiseas laste keelepruuki surutakse sel moel venekeelseid sõnu ja väljendeid ehk venestatakse neid.
Kui lasteaias on kahes keeles rääkivad lapsed, siis on kasvatajate ja õpetajate põhitähelepanu võõrastel ja oma laste eestikeelne õpetamine jääb kängu. Üle Eesti suureneb lasteaedade ja koolide arv, kus eesti lapsed jäävad vähemusse ja seetõttu ei toimu ka riigikeelset suhtlust, vastupidi, eesti keel kaob suhtlusest. Kohati pidavat isegi lastevanemate koosolekud toimima vene keeles, sest venelastest vanemad on ülekaalus ja on lasteaedu, kus kasvatajad koguvad teatud ajal eesti lapsed kokku, et nood saaksid segamatult emakeeles rääkida.
Paljud lapsevanemad on sellise arengu tõttu väga mures: lubati eestikeelsele haridusele üleminekut, aga kannatajateks on hoopis eesti lapsed. See aga tundub olevat riiklik poliitika, mille elluviijaks on globalistist haridusminister Kristina Kallas, kes tahabki eestlastele ainult kandle ja pastlad jätta.
Kogu riiklik integratsiooniprogramm ongi suunatud sellele, et panna eestlased oma rahvusriiki võõrastega jagama ning selle tagajärjel eesti keel taandub suurte keelte ees. Poliitik Varro Vooglaid on öelnud, et Eestis on kuidagi ennastmõistetavalt tekkinud või pigem tekitatud olukord, kus eesti keelt ei peetagi enam riigikeeleks, inglise ja vene keel võrdsustatakse paljudel elualadel riigikeelega.
Ilmselt ongi globalismimeelse vasakliberaalse riigivõimu eesmärk luua multikultuurne ühiskond, kus eestlased on vaid üks rahvustest ja eesti keel üks paljudest keeltest, mida võib, aga ei pea oskama. Ainult EKRE seisab veel eesti keele kui riigikeele eest ja rahvuskonservatiivid hoiatasid juba ammu sellise olukorra eest, nagu nüüd tekkinud on: umbkeelsete paiskamine eestikeelsesse haridusruumi ei pane mitte neid eesti keelt õppima, vaid lämmatab eesti laste omakeelse hariduse.
Uued Uudised
