Mul on paar omaealist (kõrgharidusega!) tuttavat, kel ei ole arvutit ja/või nutikat. Neile teatan oma 15-eurose Samsungiga pea iga päev elektri hinna (noorem poeg ostis mulle õnneks arvuti). Mõned kuud tagasi tehti ERR-i saates „Uudis+“ ettepanek, et ERR võiks iga päev kellaajaliselt teada anda elektrihinna kõikumisest. Nii saaksid väga paljud (eriti maainimesed) oma tarbimist pisut reguleerida. Seda pole tehtud, ehkki ERR-i saatepäevas on ju selleks ruumi.
Olles 60 aastat teinud ülikeerulist õpetajatööd, selle kõrval korraldanud koolis õpetava eksperimendi ning töötanud 25 aastat psühholoogialase teadusliku kirjanduse kallal, ei saa ma täna (11. dets.) enam elektrit kasutada, sest selle kWh hind koos nn lisatasudega ületab ühe euro piiri. Aga on ju vaesemaidki…
Kõrgepalgalised poliitikud-ametnikud räägivad sellest nagu normaalsusest, sest nii päästvat Eesti maailma kliimat. Mõne päeva eest oli Rootsi keskosas elekter ca 20 korda odavam Eestist – hüdrojaamad! „Rohelised“ ründavad meil ka neid.
Rumal inimene saab teiste hulgas alati silma paista (aga seda soovivad paljud), kui räägib vaid rahast ning segaselt teist- või uutmoodi, samas kedagi ahvides. Kui 1993-ndal asuti HTM-i „puhastama“ minister Ferdinand Eiseni-aegsetest kooli hästi tundvatest inimestest ja hakati rääkima MÕK-st (muudetud õpikäsitlusest), siis ütles minu legendaarne pedagoogika ajaloo õppejõud Lembit Andresen – küll nad varsti pöörduvad normaalse kooli juurde tagasi. Õnneks ta ei näinud, et rumalus hakkas isegi süvenema.
Nädalapäevad tagasi, küsis ETV saates TeadusEST saatejuht lastelt – milline on tore õpetaja ja kuidas ta peaks teid õpetama? Minu jaoks oli see keerulise õpetajatöö labastamine (alandamisest rääkimata). Nii ei jää ükski TULEMUSTELE orienteeritud noor õpetaja kooli tööle… Ja õigesti teeb! Aga mis saab niimoodi meie väikerahva kultuurist?
Paraku on mõtlemisvõimetud enesekesksed inimesed viimase põlvkonna jooksul „jõudnud“ kõrgetele ametikohtadele. Meenutagem nende „ideid“ – Rail Baltic toob meile kasumit, põlevkivi kasutamise keelamine päästab maailma, inimesed ja loomad on võrdsed (kassid-koerad-hundid näivad inimesest väärtuslikumadki olevat!), piirame põllumajandust, laps on täiskasvanuga võrdne (mehe ja naise võrdsusest rääkimata), ostame juurde sõjamoona (roostetavate) maasturitega ja muidugi – meie oleme siinilmas targim rahvas (Hm! – kes viimasel ajal end hävitavaid rumalaid otsusi langetab)! Paljud ju usuvad neid meediamüüte…
Eestis on veel õnneks arukaid ja deduktiivselt mõtlevaid inimesi, kes eeltoodud väited loodusseadustele ja TEADUSELE tuginedes ka lihtsalt ümber lükkavad, aga… kes neid kuulab. Nii jätkubki meie inimeste mõnitamine. Me ei sure nälga, sest oleme elanud keerulist elu, aga rumalust alandamisega on raske taluda.
Peep Leppik, vana teadlasest maakoolmeister Dets, 2024.
