Kolmapäeval oli Riigikogus menetluses alushariduse seaduse eelnõu ja EKRE poolt sõna võtnud Helle-Moonika Helme selgitas, mis selles viltu on.
Helle-Moonika Helme: “Alushariduse seaduse üks väga oluline osa tõepoolest on see, et meil tuleb minna üle eestikeelsele haridusele. Aga sellega on üks väga suur probleem. Nüüd, natuke ajaloos tagasi minnes me kõik teame, et meil oli eesti kool selles mõttes, et meil olid ühtsed õppekavad, aga meil olid selle haridussüsteemi sees eesti õppekeelega koolid ja vene õppekeelega koolid. Ja nüüd eestikeelsele haridusele ülemineku sildi all me räägime ainult Eesti koolist, Eesti koolidest, aga teate, sellega ei ole niimoodi, et me nagu sõrmenipsust kaotame ära need endised venekeelsed koolid, me kaotame ära need õpilased, me kaotame ära need õpetajad. Ei, need kõik lohisevad selles protsessis kaasa ja kuna seda üleminekut oleks võinud teha palju-palju targemalt ja palju-palju läbimõeldumalt, aga kuna seda tehakse nii, nagu seda tehakse, siis hoolimata nendest kõikidest ilusatest sõnadest, mida hea kolleeg Margit Sutrop siin enne rääkis, on tegelik elu hoopis-hoopis teistsugune.
Ja nüüd me oleme olukorras, kus Tallinnas ja Ida-Virumaal avastavad eesti vanemad, et kui nad viivad oma eesti emakeelega lapsed, eesti lapsed lasteaeda või saadavad kooli, siis on nende lapsed rühmas või terves lasteaias vähemuses. Kõik teised selles lasteaias on vene emakeelega lapsed ja eesti laste õpi‑ ja kasvukeskkond on mitte eesti‑, vaid venekeelne. Ja kui siin Margit ütles, et noh, ta tõi näiteks, et venekeelsetel peavad olema tagatud võrdsed õigused, et kui kaks vene last on kuskil, et neil peab olema võrdne õigus saada eestikeelset haridust, aga tegelikkus on vastupidine.
Eestis on niimoodi, et eesti lasteaiarühmas vanemad avastavad, et tema kaks last on ainukesed seal rühmas, kõik ülejäänud on vene emakeelega lapsed, ja mis puudutab seda separatismi või segregeerumist, siis lapsevanemad juba ütlevad, et meil ei ole kusagile oma eesti lapsi panna enam, kõik Tallinna koolid või Tallinna lasteaiad on täis, kõik rühmad on venekeelsed, ja meil ei jää midagi muud üle kui Tallinnast lihtsalt ära kolida, kui me tahame oma lastele eestikeelset, päriselt eestikeelset haridust saada. Ja seda te saavutate, tõelise separatismi te saavutate, segregatsiooni. Tallinn muutub ainult venelaste linnaks.
Muuseas, kui keegi veel ei tea, eesti keeleseaduses on üks punkt sees, § 9, mis ütleb, et kui kusagil kohaliku omavalitsuse territooriumil vähemusrahvuste osakaal mingisuguse 1. jaanuari seisuga on suurem kui 50%, siis on sellel vähemusrahvusel õigus sellel omavalitsuse territooriumil riigiasutustes ja kohaliku omavalitsuse asutustes, mille hulka kuuluvad ka koolid, saada omakeelset teenindamist. Me ei saa seda muuta ka, sest põhiseaduse § 51 tuleb enne ära muuta.
Ja Tallinnas tuleb välja, et ei olegi enam varsti leida ühtegi lasteaeda, kus eesti laps saaks olla eestikeelses keskkonnas. Lasnamäel näiteks ühes eesti lasteaias on nii, et eesti lapsed erinevatest rühmadest võetakse korra kuus kokku, et nad saaksid omavahel suhelda ja mängida puhtas eesti keeles. Või näiteks eesti emad lähevad oma lapsele lasteaeda järgi ja laps ütleb emale “mama”. Suvel teatas näiteks üks väike eesti laps oma vanaemale, et lähme rekasse ujuma. Ja oleme jõudnud isegi sinnani, et eesti lapsed hakkavad rääkima vene aktsendiga, sest lisaks lastele ka osad õpetajad ja kasvatajad on lasteaedades vene emakeelega, nad on tööl sellesama eesti keele nõude alusel. Ja väikesel eesti lapsel on selle peale peas ja suus täielik segapudru. Ja niimoodi eestikeelsele haridusele ülemineku sildi all me tegelikult selle õilsa eesmärgi nimel venestame ära terve põlvkonna eesti lapsi.
Täna meil on alushariduse seaduse kolmas lugemine. Kahjuks, see ilmselt, ma arvan, oli ka tahtlik, said kodanikuliikumise “Eesti kool on eesti keele kodu” liikmed alles eile kultuurikomisjonis poliitikute ja Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ametnike jutule ja nad said jagada oma igapäevatöö kogemusi ja muresid. Ja just nemad ongi selle seaduseelnõu subjektid. Nad on lasteaiakasvatajad, õpetajad, metoodikud, lastevanemad, kes näevad, kuhu suunas liigub eesti laste elu Eesti Vabariigis, kus eesti laps on nüüd see viimane, kellega peab arvestama ja kelle vajadused ka on olulised.
On tekkinud täiesti absurdne olukord, kus ettepanek, et võtta teise emakeelega lapsed kooli ja lasteaeda nii, et kõigepealt selgitataks välja nende tegelik eesti keele oskus – ja see ongi erinev. Eesmärk on ju, et nad hakkama saaksid seal lasteaias või koolis. Ja kui on vajakajäämisi, siis aidatakse nad spetsiaalse metoodikaga enne järje peale ja alles siis pannakse kokku eesti lastega. Siis eile see soov tituleeriti Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt diskrimineerivaks ja suisa põhiseadusevastaseks.
Head Eesti inimesed, 90.-ndate alguses olid meil siin Riigikogus ja nõukaaja jäänukina terves Eestis selline seltskond nagu internatsid, kes nõudsid vene keelele ja venelastele erinevaid või võrdseid õigusi, kuidas võtta. Me saime tookord neist lahti ja me siiani oleme suutnud täita Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatut, et Eesti riik on loodud eelkõige eesti rahva keele ja kultuuri säilimiseks üle aegade. Aga nüüd on meil siin – siin ja valitsuses – seltskond, kes ütlevad, et eesti laste huvide eest seismine on kellegi diskrimineerimine ja vene lastel on võrdsuse sildi all õigus eesti lapsi venestada, kes eestikeelsele haridusele ülemineku sildi all viljelevad internatsionalismi ja multikulturalismi. Aga see, armsad sõbrad, on tegelikkuses päriselt Eesti põhiseaduse vastane tegevus.
Eesti on põhiseaduse kohaselt rahvusriik ja ükskõik kelle teise huvide, vajaduste ja õiguste esiplaanile seadmine ja edendamine on põhiseadusevastane tegevus. Nende tegevus, mitte eesti emade ja isade soov, eesti perede soov, et nende laps käiks eestikeelses ja -meelses lasteaias ja et neil oleks õigus saada oma lastele kõrgtasemel eestikeelset haridust ja kasvukeskkonda, nii nagu see siiani on olnud. Eesti emade ja isade soov ei ole põhiseadusevastane. Internatsionalistide soov on. EKRE seisab eesti laste, eesti perede õiguste eest ka eestikeelsele haridusele ülemineku protsessis. Me seisame kõigi nende eesti emade eest, kes ei taha, et neile päeva lõpuks öeldakse mama. See alushariduse seadus seisab kõigi teiste eest, mitte eestlaste eest, ja seda meie erakond toetada ei saa. Ja selle eestlaste ja eesti laste õigusi rikkuva eelnõu koht on prügikastis.”
