Euroopas hakkab välja joonistuma kummaline muster, kus “valed” valimistulemused seatakse kahtluse alla või tühistatakse. Viimasel ajal on see juhtunud Euroopa Liiduga seotud maades või lausa liikmesriikides. Üha enam kasutatakse nö Vene kaarti.
Oht Venemaa poolt on suur nii Euroopas kui kogu maailmas, kuid sama ohtlik on see, kui Kremli-vastastes maades kasutatakse seda ohtu ära sisepoliitikas oponentide mahasurumiseks ning totalitarismi kalduvas Euroopa Liidus seda tehaksegi – sõdade aegu polegi see eriti ebatavaline.
Gruusias võitis valimised võimupartei ja euromeelne opositsioon pani tulemused kahtluse alla. Brüsseli otsene sekkumine on silmaga nähtav (Eesti välisminister Margus Tsahkna valitsusvastasel meeleavaldusel!), EL toetab opositsiooni konflikti eskaleerimisel.
Kui Moldovas oleks euroreferendum äärepealt läbi kukkunud, algatati kampaania Vene mõjutuse kohta; kui selgus, et ühinemise pooldajad siiski napilt võitsid, võeti teema maha.
Nüüd tuli uus uudis.
AP-BNS – Rumeenia konstitutsioonikohus tühistas presidendivalimiste esimese vooru, kuna luureandmete põhjal viis Venemaa läbi koordineeritud internetikampaania paremäärmuslasest kandidaadi toetuseks, kes ka võitis.
Rumeenias jäi euromeelne kandidaat esimeses presidendivalimiste voorus kolmandaks ja kukkus välja, “paremäärmuslane” on võitmas – ja mingid jõud juba tegutsevad, et see nii ei läheks.
Kõigis kolmes riigis on kasutatud “Vene kaarti”, kui euromeelsed on hätta jäänud. Kuidas selle “Putini mõjuagendi” värgiga on, teatakse ka Eestis hästi – sellega võib pihta saada igaüks.
Kahtlemata sekkub Kreml kogu maailmas riikide sisepoliitikasse, aga sellist suuremastaabilist “Vene kaardi” kasutamist Brüsselile mittekuuletuvate jõudude demoniseerimiseks pole varem olnud. Venemaa on räige agressor, seega paha, ja tundub, et poliitikas on “paha” ärakasutamine enda huvides väga moodi läinud.
Gruusias pole venemeelsust, see riik kaotas niigi Lõuna-Osseetia ja Abhaasia Venemaale – seal on kokkupõrge traditsioonilise ühiskonna ja liberaalsete “uusväärtuste” vahel. “Vene kaart” on lihtsalt relv euromeelsete käes ja see töötab.
Mõlemas riigis on konfliktis president euromeelsete poolel: Gruusias Salome Zurabišvili, Rumeenia president Klaus Iohannis ja mõlemad võimuaeg lõpeb tänavu aasta lõpus – ka see on toimuvas ühisnäitaja.
Brüssel on alustanud eriti küünilist pealetungi neis riikides, kus temale ei alluta. Mis saab Euroopast, kui mistahes kohas võidakse valimistulemuse tühistamiseks “Vene mõjutustegevus” lauale lüüa? Rumeenias pole ju teada sedagi, kui palju see kampaania väidetavalt valikuid mõjutas. Ühes võib kindel olla – kolmandale kohale jäänud euromeelne kandidaat tõuseb nüüd nagu fööniks tuhast esikohale.
Liberaalne Euroopa on viimasel ajal kõvasti positsioone kaotamas, konservatiivid on võitnud või võimule tulnud paljudes riikides – ja ilmselt üritatakse seda arengut juba ebademokraatlikult peatada. Tulemuste tühistamine väidetavate luureandmete põhjal on juba väga ekstreemne nähtus, seda enam, et teine voor on alles ees.
Demokraatiaga on Euroopa asjad väga kehvad. Putin on Brüsselile oma agressiivsusega head kaardid kätte mänginud – mistahes opositsiooni mistahes EL-i otsusele saab “Vene kaarti” lauale lajatades maha suruda.
Uued Uudised
Lisatud Călin Georgescu vastaskandidaadi Elena Lasconi arvamus.
Teine voor pidanuks olema pühapäeval ja Georgescu oleks läinud vastamisi esimeses voorus teiseks tulnud Elena Lasconiga.
Nüüd tuleb paika panna esimese vooru kordusvalimiste kuupäev.
Lasconi taunis kohtuotsust, öeldes, et see oli “ebaseaduslik, ebamoraalne ja purustab demokraatia olemuse”.
“Me oleksime pidanud hääletusega edasi liikuma. Oleksime pidanud austama rumeenia rahva tahet,” ütles Lasconi.
“Meeldib see meile või mitte, aga õiguslikkuse ja legitiimsuse vaatenurgast väljendas üheksa miljonit Rumeenia kodanikku nii riigis kui ka diasporaas oma häältega oma eelistust konkreetsele kandidaadile. Me ei saa nende tahet eirata.”
“Ma tean, et oleksin võitnud. Ja ma võidan, sest Rumeenia inimesed teavad, et ma võitlen nende eest, et ma ühendan nad parema Rumeenia nimel. Ma kaitsen meie demokraatiat. Ma ei anna alla.”
Lasconi sõnul oleks pidanud Venemaa sekkumise küsimusega tegelema pärast valimiste lõppemist.
