Vasakliberaalset seltskonda see ilmselt ei häiri, kuid oodatud kultuuripealinna kuulsuse asemel sai Tartu hoopis homopealinna tiitli, sest paljud uue staatusega kaasnenud üritused olid ilmselgelt “liberaalsete uusväärtuste” stiilis.
ERR kirjutab: “Tartu teekonnale Euroopa kultuuripealinnana pandi laupäeval punkt. Kultuuripealinna tegijate hinnangul võitis Tartu ja Lõuna-Eesti tiitliaastast palju. Mitmed kultuuritegelased aga Tartut ennast kultuuripealinnas ära ei tundnud.”
Mõistagi lähtuvad kriitikud vägagi erinevatest põhimõtetest, kuid konservatiivsetes ringkondades märgati juba siis, kui kultuuripealinna tegevuskava tutvustati, et üritused ja sündmused on tugevasti seotud liberaalses maailmas leviva sooideoloogia ning homoagendaga – ja rõhk tundus just nendele pandud olevat.
Nii reklaamiti kõige elavamalt küllatulevat “habemega naist” Conchita Wursti ning vähemalt meedia rõhutas suure ühissuudlemise aegu just samasooliste paaride musitamist. See jättis kohe mulje, et Tartu ei rõhu mitte ülikooli- ja Emajõelinna mainele, vaid ekspordib enda tutvustamiseks kohale paljusid maailmavaateliselt ärritavad “liberaalsed uusväärtused”.
Eks tartlased ise olid kõiges selles sees ja neil on oma tunnetus, kuid kaugemalt vaadates teenis Tartu küll välja mitte kultuuri-, vaid homopealinna tiitli. Kui kultuuri oligi, siis oli see kultuurimarksism.
Eesti sinimustvalge lipu 140. aastapäev oli kultuuripealinna kavas küll ära märgitud, kuid tegelikke üritusi selle raames oli kõhnalt.
Uued Uudised
