Ka pärast Kaja Kallase lahkumist “Euroopasse” jätkub Reformierakonnas mäng tulega selle nimel, et näidata ennast kõvade sõjapistrikena ning sellega populaarsust võita. Sõjakultusega on kaasa läinud ka naispoliitik Luisa Rõivas.
Delfi kirjutab: “Luisa Rõivas: praegu pole aeg eskalatsiooni ees väriseda!” Ehk: “Peame olema otsustavalt kindlad, et meie abi viiks Ukraina otsustava võiduni agressori üle, mitte lihtsalt sõja pikendamiseni. /…/ …paratamatult jääb tunne, et kuniks pea kohal raketid ja droonid ei vihise, tundub kõik ikkagi kauge ja mitte realistik.”
Paratamatult tekib hoopis küsimus, et kas “realistliku pildi” tarvis peaksime me sõda eskaleerima ja kuulama ka ise, kuidas raketid ja droonid Tallinna kohal vilisevad?
Luisa Rõivas väidab, et käis rindel. Vaevalt, ikka rinde läheduses, eesliinile “kõrgeid külalisi” ei viida. Ja ikkagi, nähes purustatud Ukrainat, ei tekkinud Rõivasel kordagi mõtet, et Eestisse seda sõda küll ei tahaks. Vastupidi, ta kutsub üles “eskaleerimisele”.
Kas noor naine on tõesti nõus sellega, et tema kodu võib raketitabamuse saada ja lapsed hukkuda? Sest sõda jõuab “eskaleerimisega” ka Eestisse, nagu ta käib Ukrainas, Lähis-Idas ja veel paljudes kohtades üle maailma.
Kas Luisa Rõivas on vähemalt Naiskodukaitses? Või koguni Kaitseliidu lahingüksuses, nagu paljud eesti naised? Tema abikaasa Taavi Rõivas on meedias vormis ja relvaga poseerinud. Kui ka Luisa on valmis sõja puhkedes kuue tunni jooksul vormis ja relvis olema, siis võib tema “eskaleerimisest” isegi aru saada. Praegu aga jääb küll mulje, et ega sõjakas naisterahvas ise sõdima hakata ei kavatse.
Meeldetuletuseks Luisa Rõivasele väljavõte Delfist, mis küsis Ukraina militaareksperdina esitletud Mõhhailo Žõrohhovilt: “Aga teie kui sõjandusekspert, kas näete veel võimalust, et Ukraina suudab Krimmi ja Donbassi tagasi võtta?”
Vastus: “Kahjuks praegustes tingimustes sellist sõjalist lahendust ei ole. Tegelikult raiskasime ära aastad 2022 ja 2023, kui Ukrainal oli suur hulk motiveeritud mehi, kuid puudus relvastus. Praeguseks on need inimesed langenud või haavade tõttu sõjaväest lahkunud. Praegu on olukord selline, et inimestel, keda armeesse kutsutakse ja mobiliseeritakse, ei ole piisavat motivatsiooni. Seetõttu ma praegusel hetkel sõjalist lahendust ei näe.”
Kommenteerib Riigikogu liige Varro Vooglaid: “Michal ja Co raiuvad kindlasti karmi reaalsust tuimalt ignoreerides veel pikalt, et Eesti ei lepi millegi vähema kui Venemaa täielikule kaotusele sundimise ehk iga viimase kui ruutmeetri Ukraina territooriumi tagasivõitmisega ning et kapitulantlikud jutud diplomaatilise lahenduse vajadusest kujutavat endast vastuvõetamatut Kremli narratiivi. Reaalselt niristatakse aga sõja jätkamist nõudes ja seeläbi end suure hoolijana presenteerides hoopis Ukrainat verest tühjaks.”
Venemaaga piirnev riik ei saa “eskaleerimist” õhutada. Naispoliitik Luisa Rõivas aga tahab ka “sõjaprintsess” olla, seda ukrainlaste verest tühjaksjooksmise arvelt.
Uued Uudised
