Kui EKRE on millegi eest hoiatanud, siis on liberaalsed jõud neid sopaga üle valanud. Aga mõni aeg hiljem – ups, tuleb välja, et jälle oli meil õigus, mida siis pika hambaga tunnistatakse. Rubriik „EKREL oli jälle õigus!“ saab viimasel ajal juba pea igapäevaselt jätku, mis kinnistab meie lipukirja „Eesti eest!“ ja viimatist valimisloosungit „Päästame Eesti!“. Paraku pole Eestit teises suunas vedanud riigivalitsejad sellest koheselt aru saanud, aga kuna enam sügavamale hädaorgu kaevuda ei ole võimalik, tuleb neilgi EKREga nõustuda. Selle kinnituseks piisab, kui heita pilk vaid mõnele teemale, mis viimasel ajal läbi jooksnud.
Küllap mäletavad paljud veel seda, kuidas EKRE ministrid proovisid võimul olles süvariigi struktuure korda teha ja kogu bürokraatide armee tõusis Reformierakonna juhitud opositsiooni toel tagajalgadele – appi, kuidas te julgete riiki lammutada!? Peagi tunnistas isegi peavoolumeedia, et jõuametites ongi asjad käest. Ja väljend „süvariik“ on tõsimeelselt jõudnud isegi nende leksikasse.
Värskemad näited rubriigis „EKREl oli taas õigus!“ on võtta praegusest nädalast.
Kui Äripäev reastas majandustulemuste põhjal Eesti parimad ettevõtted, mahtusid esikuuikusse ainult pangad ning ajaleht oli sunnitud oma sõnu sööma pangamaksu osas.
Just EKRE oli see, kes riigi rahanduse päästmiseks korduvalt ajutise pangamaksu kehtestamist nõudis. Aga ei, Kaja Kallas kutsus pankurid Stenbocki majja asja arutama ja härrad tulid sealt natukese aja pärast rahuloleva naeratusega välja. Ei mingit pangamaksu!
„Erakorraline pangamaks – vist ikka pidanuks,“ kirjutab Äripäev nüüd oma juhtkirjas. Alles vähem kui aasta tagasi pidas ta seda halvaks mõtteks
Aasta alguses esitas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seaduse eelnõu, millega soovisime muuta tulumaksuseadust nii, et selle tulemusena kehtestatakse Eestis tegutsevatele pankadele ajutiselt kõrgem maksukohustus erakorraliselt kasumilt, mis on tekkinud intressimäärade järsu tõusu tulemusena.
EKREL oli jälle õigus!
Teine näide on võtta toonase rahandusministri Martin Helme teeehituse niinimetatud PPP-plaanist, mille tema järglane Keit Pentus-Rosimannus puruks rebis. Nüüd on see plaan taas valitsuse laual!
Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsus on nüüd lõpuks jõudnud teeehituses arusaamisele, mille eest EKREt tema võimul olles maha tehti. Nimelt palus taristuminister Vladimir Svet transpordiametilt ülevaadet, selgitamaks, kas maanteede ehitust oleks võimalik rahastada ka avaliku ja erasektori koostööprojektiga (PPP), sest „tuleb kaaluda kõiki võimalusi“.
See arutelu sumbus 2020. aastal, kui selle oli 2019. aastal algatanud toonane rahandusminister Martin Helme, kes nägi selles võimalust ehitada kiiresti neljarajaliseks nii Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva kui ka Tallinn-Pärnu maanteed.
EKREl oli jälle õigus!
Kõige värskem uudis rubriigis „EKREl oli jälle õigus!“ tuleb kaitsevaldkonnast, sest EKRE kunagine algatus maamiinide teemal võetakse kaitseministeeriumis taas arutusele.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed näevad vajadust asuda taas arutama, kas Eesti peaks võtma kasutusele jalaväemiinid ning sellega seoses astuma välja praegu seda piiravast Ottawa konventsioonist.
Ka selle kohta on EKRE juba ammu teinud vastava eelnõu, mille riigikogu eelmise aasta jaanuaris menetlusest välja hääletas.
„Kaitseministeerium on nõus arutama jalaväemiinide kasutamist,“ teab ERRi eilne pealkiri.
Kahe aasta eest kõlas EPLi pealkiri järgmiselt: „Jalaväemiinid peavad jääma keelatuks. Eelnõu nende toetuseks on timurlas“.
Täna näeme, et EKREL oli jälle õigus!
Ukraina sõda on muidugi kõik pöördesse ajanud ning suuremale osale otsustajate adekvaatsele mõtlemisvõimele halvavalt mõjunud.
Kui EKRE eelmine esimees Mart Helme rääkis juba aastaid tagasi, et ta on rahu poolt ning praegune esimees Martin Helme ütles, et ta ei ole nõus, et Eesti viiakse meie enda valitsuse innukal vedamisel sõtta Venemaaga Ukraina territooriumite pärast, eriti olukorras, kus ukrainlased ise otsivad võimalust rahu teha ja arutavad võimalike järeleandmiste üle.
Selle peale kargasid meie sõjapropagandistid peaministriga eesotsas kõri kallale. Muidugi võeti arsenalist kasutusele sellised sõnarelvad nagu „putinist“ ja „Kremli retoorika“.
Nüüd ütles aga lõpuks ka Ukraina president ise intervjuus USA telekanalile Fox News tunnistas, et Krimmi tagasi vallutamine sõjaliselt pole võimalik, et „me ei saa kulutada kümneid tuhandeid oma inimesi, et nad hukkuksid Krimmi tagasituleku nimel…”
Intervjuu käis laiemalt võimalikust rahust ja küsimus, millest Zelenskõi mitu korda kõrvale hiilis oli, kas ta on rahu nimel valmis leppima territooriumi kaotusega. Pärast mõningast pinnimist ütles, et on küll.
EKREl oli taas õigus!
EKREl oli taas õigus ka siis, kui ütles, et Ukraina vajab desertööre rindele appi.
EKRE oli ammu ja pidevalt rääkinud, et Eesti saab aidata kõige paremini Ukrainal sõda võita, kui ei võta vastu sõjaväeealisi mehi ega nuuma siin desertööre. Siis vaadati jälle viltu, et mis jutt, kuigi Ukraina president ise on seda toonitanud, et nad kuuluvad vajadusel rindele. Kaja Kallas pööritas silmi ning võttis jälle välja Kremli kaardi.
Aga läinud aastal kavatseski president Volodõmõr Zelenskõi värvata uue mobilisatsiooniga Vene agressori sissetungi tõrjumiseks pool miljonit inimest. See puudutas ka Eestis elavaid ukrainlasi ja Eesti peab olema valmis vajadusel Ukrainat siinsete kodanike mobiliseerimisel aitama.
EKREl oli jälle õigus!
EKREl oli taas õigel teel, kui valitsuses olles andsid tollased ministrid ja EKRE liidrid Martin ja Mart Helme kuuma rahapesu teemal, kritiseerides teravalt prokuratuuri.
Tänavu kevadel oli Eesti Ekspress sunnitud Isamaa poolt paika pandud peaprokuröri Andres Parmase ja Reformierakonda kuuluva tollase justiitsministri Kalle Laaneti vahelist tüli valguses tegema muu hulgas Helmetele komplimendi.
Ekspress: „Kui Mart ja Martin Helme – toona vastavalt sise- ja rahandusminister – avaldasid 2019. aastal soovi tutvuda Danske ja Swedbanki rahapesumenetluste seisudega, oli Pern samuti juures. Ent Helmete huvi uurimiste üksikasjade vastu oli tema sõnul märksa üldisem kui Laanetil. Toona kritiseeris opositsioonis olnud Kalle Laanet Helmete käitumist teravalt. „Kas meil on käes poliitiliste menetluste aeg?“ küsis ta toona. „Et minister kutsub konkreetsed menetlejad enda juurde menetlusseisude üle aru andma, on demokraatlikes riikides uus lähenemine. See ei käi meie poliitilise kultuuri juurde,“ ütles Laanet Delfile 2019. aastal.“
EKREl oli taas õigus!
Mäletate, mida EKRE poliitikud olid 2020. aasta kevadest saadik on Ukrainast ja Venemaalt sissetulijate kohta rääkinud? Kui ei mäleta, siis tuletame meelde – et nad toovad siia erinevaid viiruseid.
Taas hakkas kisa-kära, et mis jutt! Peagi aga teatas Terviseamet, et Eestisse on enim koroonaviirust sisse toodud Venemaalt, millele järgnes just Ukraina. See käsi ka teiste nakkuste kohta.
EKREl oli õigus ka Slava Ukraini aususes kaheldes, e-valimiste läbipaistvuses kaeheldes jne jne.
EKREl on olnud õigus veel paljudes, et mitte öelda enamikes asjades, mille kohta seisukoht võetakse. Ja ilmselt näitab ajalugu, et ka paljusid neid EKRE algatusi ja arusaamu, mida praegu võimuolijate poolt maha tehakse, ollakse sunnitud peatselt tunnistama.
