Tervise Arengu Instituudi äsja avaldatud statistika valguses saatis Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid kirjaliku küsimuse terviseminister Riina Sikkutile.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika kohaselt ulatusid Eesti tervishoiukulud 2023. aastal 2,853 miljardi euroni. Võrreldes eelneva aastaga kiirenes kulude kasv peamiselt avaliku sektori panuse suurenemise tõttu. Kulud suurenesid aastaga 13 protsenti ehk 325 miljoni euro võrra, ent 2022. aastal oli kasv 7,5 protsenti ja 176 miljonit eurot.
Ühtlasi ilmneb, et avaliku sektori osatähtsus tervishoiukuludes oli koguni 76 protsenti ja kulud suurenesid aastataguse ajaga võrreldes 14 protsenti ehk 272 miljonit eurot.
Lisaks sellele kasvasid kulud pikaajalises õendus- ja hooldusabis 58 miljonit ning meditsiinitoodete rühmas 46 miljonit eurot.
Neile andmetele tuginedes küsib Varro Vooglaid, millest tuleneb nii suur kulude kasv osutatud kolmes teenusegrupis ja kui paljudele Ukraina kodanikele on osutatud Eesti meditsiinisüsteemis 2022. ja 2023. aastal aktiivravi-, samuti pikaajalist õendus- ja hooldusabiteenust ning kui suured kulud on sellega seoses avalikule sektorile kaasnenud.
„Kui kulude kasv nimetatud rühmades seondus olulisel määral Eestis ravikindlustust kodakondsust mitteomavatele isikutele tervishoiuteenuse osutamisega, siis palun selgitada, millise õiguslikule alusele see tugineb,“ küsis Vooglaid.
