in

Lugeja: miks peab eesti noor alustama oma rahvusriigis eluteed vene keele õppimisega?

Üha enam eesti inimesi inimesi ütleb nördimusega välja selle, kui ebaõiglane on see, et eesti noored ei saa tööd otsides enam riigikeelega hakkama ja peavad töö saamiseks hakkama õppima agressiivse naaberriigi keelt.

FB-keskkonnas EKRE Sõprade Klubi kirjutab üks inimene: “Paraku on praegu nii – kui gümnaasiumi lõpetanud ja ajateenistuse läbinud noor tahab tööle saada, siis nõutakse tööle soovijatelt vene keele oskust!!! Meil on ju riigikeel eesti keel! Ja kus see noor peab seda vene keelt oskama, kui ta ei puutu igapäevaselt vene keelega kokku??? See on noorte diskrimineerimine!!! Kas noor peab siis veel keeltekooli ka minema, et saada oma Eesti Vabariigis tööle?? SEE ON ÜLIM SIGADUS OMA RAHVA VASTU! See riik on nii sassis omadega ….. kes on meid küll selleni viinud!”

Viimase küsimuse osas tuleb talle soovitada vaatamist Stenbocki Maja suunas. Mis aga puutub sellesse, et eesti noored ei saa vene keelt oskamata enam tööd, eriti Tallinnas, siis on see riiklik absurd.

Ühest küljest on Eestil riiklik orientatsioon Läände ja noored on juba pikka aega võõrkeelena õppinud inglise keelt, mis aitab maailmas läbi lüüa. Teisalt on vene keel siiski idanaabri keel, kellest me üritame Ukraina sõja raames võimalikult eemalduda – ja samas toimub Eestis riiklik venestamine, kus sisse tuuakse massiliselt venekeelset võõrtööjõudu ning samuti riiklikul tasemel lastakse vene keelel üle võtta avalik ruum.

Kui firmad on täis venekeelset odavtööjõudu ning Tallinnas moodustavad venekeelsed elanikud (sh ukrainlased) eeldatavalt juba enamuse, siis olemegi me Uus-Venemaal, kus suhtluskeelena asendatakse eesti keel vene keelega, mis rahvusriigis on lubamatu.

Olukorra teeb pikantseks ka see, et noored valivad üldjuhul liberaale ja vasakpoolseid, kuigi just nemad on Eestisse toonud venestamise – Reformierakond algatas venekeelse tööjõu sisseveo, taastades NLKP venestamispolitika venekeelsete töölistega, sotsid kaitsevad Vene kodanikke Eestis ja Eesti 200 haridusminister Kristina Kallas loob keelekeskkonda, kus eestlastele jääksidki vaid pastlad ja kannel.

Ainult Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on valmis looma, õigemini taastama Eestit, kus eesti keel ja meel on ülimuslikud.

Uued Uudised