Venemaa ehitusobjektide maksumusest on kirjutatud umbes nii: kolmandik lõppeelarvest läks ehitamisele, teine kolmandik varastati või läks igasuguste „määrimiste“ peale ning kolmas kolmandik läks selleks, et remontida kõike seda, mis ehitamisel valesti läks või halvasti tehti.
Eesti Päevaleht kirjutas 2013. aasta 2. veebruaril: „Algul arvestatud 12,5 miljardi dollari asemel lähevad Sotši olümpiamängud maksma üüratud 55 miljardit dollarit.
Tegelikult polnud see üllatus: eelarvete mitmekordne kallinemine suurobjektide ehitamisel on Venemaa reegel. Eelmisel sügisel korraldas Venemaa Vladivostokis suurejooneliselt Vaikse ookeani riikide tippkohtumise. Ürituse esialgne eelarve oli viis miljardit dollarit, aga lõplik maksumus tuli üle nelja korra suurem ehk ligi 23 miljardit dollarit.
Gaasitoru Nord Streami Läänemere-aluse osa esialgne maksumus oli 3,3 miljardit dollarit, aga reaalselt läks maksma 11,7 miljardit dollarit.“
Võtame siia kõrvale „euroopaliku“ Rail Balticu.
„Veel 2017. aastal uskusid projektis osalevad riigid, et raudtee rajamine maksab kokku 5,7 miljardit eurot. 2022. aastal tehti uued arvutused, mille järgi kuluks Rail Balticu täies mahus väljaehitamisele 13,9 miljardit eurot. 2023. aasta juulis vaadati otsa järjekordsele analüüsile, mis pakkus raudtee hinnaks 25 miljardit eurot,“ kirjutas ERR, 22. mail 2024. aastal.
Riigikontrolli koduleht jätkab 12. juunil 2024: „Rail Balticu projekti edasiliikumine on ohus, sest seitsme aastaga on selle hinnanguline maksumus neljakordistunud ning sellest võib sõltuvalt projekti ulatusest tekkida 10–19 miljardi eurone eelarvepuudujääk, leiavad Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollid ühisaruandes. Olukorda halvendab prognoositav kaheaastane (2027–2028) Euroopa Liidu rahastuse lünk, mis nõuab kolmelt Balti riigilt suuremat panust.
Kolme maa riigikontrolli hinnangul on Rail Balticu projekti täies mahus lõpuleviimiseks vaja lisaks 19 miljardit eurot. Võttes arvesse iga riigi uusimat projektieelarvet ja juba eraldatud raha, on Eestis vaja projekti lõpetamiseks lisaks 2,7 miljardit, Lätis 7,6 miljardit ja Leedus 8,7 miljardit eurot.“
Huvitav, kuhu läheb kiiresti paisunud eelarve kulupool Eestis? Kindlasti sahkerdatakse osa rahasid hangete kaudu omadele, osa läheb liiga kallistele tarnetele, mis tagavad vaheltkasu, osaga makstakse kinni asendustegevused jne. Kui keegi räägib vahepeal kallinenud teenustest ja materjalidest, siis sama juttu ajasid ka Vene ärimehed Sotšis.
Valetavad ja varastavad ka Euroopas ja Eestis. Lätis tunneb Rail Balticu tegemiste vastu huvi prokuratuur. Mitte Eestis.
Uued Uudised
