Pärast seda, kui võimule sai Reformierakond, on poliitiline kultuur Eestis üha enam mandunud ja seda eriti vasakliberaalse kooslusega, milles on lisaks ka sotsid ja poliitprojekt Eesti 200.
Reformierakonnal on ebaeetilisi tegusid kilekottide viisi ette näidata, kuid üheks olulisemaks hetkekontekstis on see, et poliitoravad varjasid 2023. aasta Riigikogu valimistel oma maksutõusuplaane, mille kohta ütles peaministriks saanud Kaja Kallas otse oma ihumeedias välja, et see olnuks ebapopulaarne ega andnuks valimistel võimu.
Kohe pärast valimisi algatas Reformierakond meeletu maksu- ja hinnatõusude karusselli, mille jaoks pole tal valijate mandaati olemas, seega on tegu mittelegitiimse poliitikaga. Veel enam, Reformierakond on sellest valest välja kujundanud riikliku majandusmudeli, mis ei põhine mitte reaalsete väärtuste loomisel, vaid maksutõusudel ehk rahvalt ja ettevõtluselt suurema osa raha ärakorjamisel.
Seejuures korjab valitsus raha ära just inimestelt ja ettevõtjatelt, säästes samas maksustamisest pankasid, ta leiab raha ideoloogilistele MTÜ-dele ning kärbib üht suurt kuluallikat, riiklikku bürokraatiat ehk ametnikkonda ja tema palkasid, minimaalselt.
Poliitoravate väiksem ülevoolupartner Eesti 200 on oma tegude ja valede eest juba maksnud valimiskünnisest allapoole langemisega, aga nende taagaks on ja jääb Slava Ukraini skandaal, milles nad pole vastutust võtnud ega ise seeläbi puhastunud. Aga see on ülioluline, sest skandaali keskne kuju Johanna-Maria Lehtme tõi suure osa “kahesajatajatest” oma Ukraina-pisaratega Riigikogusse ja valitsusse. Ebaeetilisust lisab ka see, et skandaal oli teada juba enne valimisi, aga justiitssüsteem ja meedia varjasid seda, et aidata võimule vasakliberaalne koalitsioon.
Sotside hiljutise reitingutõusu lõpetas see, et SDE-st kujunes Eesti ainus erakond, kes ei taha Vene kodanikelt ära võtta valimisõigust kohalike volikogude valimistel – ja paralleelselt sellega asusid sotside juhi, siseminister Lauri Läänemetsa alluvad represseerima Eesti sõjameeste mälestajaid Lihulas ja Sinimägedes. Sotsid on ka Eesti esimene ja seni ainus erakond, kes on läbi oma liidri, taas Läänemetsa suu, maha hõiganud, et Eestis on turumajandusega lõpp ja suund on riigimajandusele.
Võimuerakondade destruktiivne roll on tohutu. Hiljuti kurtsid vähihaigeid ülikallite ravimite ostmisel aitavad fondid, et annetuste hulk väheneb, sest maksu- ja hinnatõusude rallis oleval ühiskonnal pole enam raha heategevuseks, väga paljud on mures iseendagi hakkamasaamise pärast. Kurikuulus Slava Ukraini teatas oma tegevuse lõpetamisest, põhjuseks mõistagi Eesti 200 ja Lehtme poolt hävitatud usaldus Ukrainale annetamise vastu, kuid samas on kindel, et Eesti inimesed ei suuda oma vaesuses ka Ukrainat annetustega aidata.
Eesti inimesed peavad selle valitsusega väga ettevaatlikud olema, sest see ehib ennast võõraste sulgedega. Aegajalt ilmuvad meediasse uudised sellest, kuidas valitsus on eraldanud summasid sinna ja tänna. Nende uudiste juures tasub jälgida järgmist: sageli on tegu eraldistega, mis on möödapääsmatud ja oleks seda ka mistahes muu valitsuse puhul (pensionide indekseerimine); sageli läheb summa kohta, mida on valitsus juba aastaid laostanud ja põhjalikust hävingust pääsemisest tuleb midagi eraldada (erinevate erialade palgad, kaitsevõimekus); sageli võetakse summa kellegi arvelt ehk keegi jääb eraldise tõttu jälle ilma jne.
Üksi rahaeraldis pole selle valitsuse puhul kingitus või abikäsi, enamiku rahast tulnuks nagunii eraldada. Võib julgelt öelda, et enamik elualasid saab riiklikku rahalist toetust mitte tänu valitsusele, vaid valitsuse kiuste.
Selle ja üldse viimase kolme aasta valitsuste paturegister on pikk, vastutustunnet polnud olnud kellelgil ja tagajärjeks on kriisis riik, mille jaoks tunnelis valgust enam ei paista.
Uued Uudised
