Samal ajal kui Eesti majanduskatastroofis ja maksupõrgus on hädas isegi palgatöölised rääkimata töötutest, otsustas valitsus minna ka viimaste kallale, kiites heaks majandus- ja tööstusministri ettepaneku minna edasi töötushüvitiste süsteemi muutmisega.
Kui praegu kehtib töötutoetuse ja töötuskindlustuse segaskeem, siis edaspidi jääb selle asemele üks töötuskindlustusskeem. See tähendab, et lisaks olemasolevale töötuskindlustushüvitisele luuakse eelnõuga uus töötushüvitis – baasmääras töötuskindlustushüvitis – ja senisel kujul töötutoetus kaob.
BNS: “Praegu kehtiv töötushüvitiste süsteem on loodud enam kui 20 aastat tagasi ega vasta enam seatud eesmärkidele ja tänastele vajadustele. Lisaks täidab töötutoetus praegusel kujul osaliselt toimetulekutoetuse rolli ja üksteist dubleerivaid toetusi ei ole mõistlik üleval pidada,” nentis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Tema sõnul saab uus töötuskindlustussüsteem olema inimese jaoks arusaadavam ning õiglasem. “Inimesed, kes on kindlustussüsteemi panustanud, saavad sealt töö kaotuse korral ka vajalikku tuge. Samuti arvestavad uues süsteemis mõlemad hüvitised majandusolukorraga, mis tähendab, et kui tööpuudus on kõrgem, siis pikeneb hüvitise maksmine. Nii tagame töötule piisava toimetuleku, samas ei tekita töötuslõksu ning motiveerime inimest tööturule naasma,” selgitas Keldo.
Muudatuse tulemusel makstakse töö kaotusel inimesele kas praegust sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut baasmääras töötuskindlustushüvitist. Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele tekib inimestel, kes on tasunud töötuskindlustusmakseid, täpselt nii, nagu see on ka sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul.
Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on seotud alampalgaga ehk moodustab 50 protsenti eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast.
Baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on kuni 180 kalendripäeva. Kõrge tööpuuduse olukorras pikeneb selle maksmine automaatselt 60 päeva võrra ehk 240 kalendripäevani.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis töötutoetuste reformi eelnõu kooskõlastusele tänavu kevadel. Võrreldes esialgsega, on sotsiaalpartnerite tagasiside põhjal tehtud eelnõus täiendusi uue hüvitise tingimuste osas. Näiteks peab baasmääras hüvitisele kvalifitseerumiseks olema täidetud kaheksakuuline staažinõue, mis on mõnevõrra leebem võrreldes praeguse sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise staažinõudega. Lisaks on inimesel, kes baasmääras hüvitisele ei kvalifitseeru, ehk kes täna saab töötutoetust mõne töise tegevusega võrdsustatud tegevuse alusel ja vajavad igapäevaseks toimetulekuks riigi abi, õigus taotleda toimetulekutoetust.
Sotsiaalhoolekande süsteemist makstav toimetulekutoetus võimaldab sotsiaalabi andmise vajadust hinnata terviklikult ning pakkuda abi vajaduspõhiselt. Toimetulekutoetust vajavate leibkondade arvu kasvu tõttu kasvavad aastatel 2026-2028 toimetulekutoetuse kulud aastas ligi 1,7 miljoni euro võrra. Täiendava kuluga on riigieelarves arvestatud.
Töötushüvitiste süsteemi muudatused ei mõjuta inimeste töötuna arvele võtmise, tööturuteenuste ja tööturutoetuste saamise õigusi. Muudatused on plaanitud jõustuma 1. jaanuarist 2026. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitab töötuskindlustuse seaduse eelnõu valitsusele 2024. aasta oktoobri lõpuks.
Praegu kehtivat töötutoetust makstakse riigieelarvest. Töötutoetuse maksmise lõpetamisel vähenevad kulud riigieelarves 2026. aastal 40,6 miljoni euro võrra, 2027. aastal umbes 63,8 miljoni ning aastal 2028 ligi 68,5 miljoni euro võrra.
Sotsiaalpartneritele on tehtud ettepanek finantseerida uut baasmääras töötuskindlustushüvitist töötuskindlustusvahenditest. Baasmääras töötuskindlustushüvitise kehtestamise tõttu kasvavad töötukassa kulud 2026. aastal ligi 45,1 miljoni euro võrra, 2027. aastal ligi 43,5 miljoni euro võrra ning 2028. aastal ligi 46,6 miljoni euro võrra.”
Tegemist on väga vastuolulise otsusega, millele on vastu nii ametiühngud kui ka kohalike omavalitsuste sotsiaalosakonnad, kes satuvad suure surve alla. Seaduseelnõu avaldamisele järgnes aga terav kriitika.
Arvamuse avaldas ametiühingute kodulehel Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) esimees Kaia Vask. Peamine etteheide on see, et töötukassa on tulevaste kulude katmise allikas.
„Töötajate esindajana ei saa ma kuidagi toetada valitsuse plaani säästa nelja aastaga 70 miljonit eurot, võttes selle raha töötukassast. Töötud on oma tavapärase sissetuleku kaotuse tõttu haavatavas olukorras ning valitsussektori puudujäägi vähendamisel abivajajate arvel pole moraalset ega eetilist õigustust,“ kirjutas Vask.
Allikas: BNS/Delfi
