Kolmapäeval pidas kaitseminister Hanno Pevkur ettekande 2024. aasta riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” elluviimisest. Ettekande järel olid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni saadikud kaitseministri suhtes õigustatult kriitilised, tuues välja, et ainus uus võimekus, mis viimastel aastatel on lisandunud, on rannakaitse võimekus ning selle tegi konkreetselt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, võideldes valitsuses olles küünte ja hammastega igasuguste vastuväidete vastu, et rannakaitsevõimekus ära teha. Samuti tuli suruda küünte ja hammastega õhutõrjevõimekuse saavutamist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitik Rene Kokk tõi oma küsimuses kaitseministrile kõigepealt välja, et tuleb tänulik olla kõigile kaitseväelastele ja kaitseliitlastele, nii endistele kui praegustele. Samuti tänada kõiki teisi, kes Eesti riigikaitsesse on panustanud ja panustavad.
Seejärel uuris ta ettekandjalt: „Kui ma vaatan seda teie ettekande paberit, mis meile ette saadeti, siis me näeme siit, et 2,3 miljardit eurot, mida on planeeritud laskemoona soetamiseks ja investeerimiseks, kaitsevõimekuse parandamiseks aastatel 2022–2028, siis see on väga-väga suur summa. Teisest küljest me teame, et meie omakaitsetööstus on täna ikkagi üsna veel arenemisjärgus ja laskemoonatootmist meil sisuliselt ei ole, kuigi meil on olemas ka Eestis võimekus hakata ka lihtsamat lõhkeainet tootma.
Milline plaan valitsusel on ikkagi saada laskemoonatootmine Eestis käima, et meil oleks võimalik konflikti puhul oma võimekus seda tagada ja me ei viiks majandusest raha välja? Sest see majandusest väljaminev raha nende miljardite näol on väga-väga suur, igaüks võib ise arvutada maksude näol ainuüksi.“
Samal teemal: MÜRSUD JA RAKETID: kaitsekulude kasv viib raha Eestist välja (Õhtuleht)
