Meedia on juba jõudnud kajastada Eesti politsei tegevust, mille käigus võeti hoiule (loe: konfiskeeriti) mälestussammas Eesti sõjameestele, kes langesid kodumaa ja vaba Euroopa eest 1940-1945.
Tegemist on mälestussambaga, mille püstitamist on takistanud nii Siim Kallase kui ka Juhan Partsi valitsus ning mille käigus on rünnatud Eesti rahvast politsei poolt ka vägivallaga. Nüüd siis jälle.
Politseiametnike sõnul tehti seda vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kuna monumendil on Karistusseadustiku § 151 märkega 1 tunnused ja oli alust arvata, et monumenti võidakse püstitada avaliku eksponeerimise eesmärgil. KarS § 151 märkega 1: Agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.
Asja kurioosum seisneb aga selles, et eelmärgitud monumendi osas tellis just politsei 2004. aastal vaenuõhutamise selgitamiseks ekspertiisi Tartu Ülikooli semiootikaprofessorilt Peeter Toropilt, kes ei leidnud mälestusmärgilt ühtki natsliku sümboolika tunnust.
Mida sellest järeldada? Ilmselgelt on eesmärgiks kõikide vahenditega Eesti rahvuslike tunnete ja ajaloo summutamine rahva mälust, sest täpselt samasugune aktsioon toimus sellel aastal ka Sinimägedes, kus mälestati sealsetes lahingutes langenud sõdureid.
Ka seal asus politsei kõrvaldama ürituselt isikuid, kes kandsid „Eesti Leegioni“ riietust, väitega, et tegemist on keelatud sümboolikaga KarS § 151 märkega 1 mõttes. Tõsi, pärast asjaolude selgitamist probleem lahenes ning politsei vabandas nende isikute ees, kuid ilmselgelt oli kõigil tuju rikutud.
Nüüd aga kõige olulisema juurde. Kes on ikkagi need kõrgemad politseiametnikud või siis varju hoidvad isikud, kes koordineerivad selliseid üritusi, sest ilmselgelt ei ole need aktsioonid läbiviidud reapolitseinike initsiatiivil?
Ja veel üks oluline moment asja juures. Arvestades politsei tegevust ning kui ruttu jõudis kohale veoauto, millele laaditi ümber konfiskeeritav monument, viitab see kõik sellele, et teostati salajast jälitustegevust. Kas ja millal selleks aga luba saadi on hetkel teadmata.
Siit aga järeldus: meid kuulatakse pealt igal hetkel.
Kalle Grünthal, riigikogu liige
