Kuna olemasolevatele maksudele on juba niigi vinti peale keeratud, on valitsus uue maksuallikana lauale toonud ettevõtete tulu, mis on ettevõtjad ja nende raamatupidajad ärevile ajanud, kuid selgitusi antakse esialgu vaid näpuotsaga, kirjutab Postimees.
Kaheprotsendiline ettevõtte tulumaks hakkab Eestis kehtima 2026. aastast ning kuna raha on eelarvesse vaja kohe, kavatsetakse seda koguma hakata avansiliselt.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann Reformierakonnast ütles Postimehele, et valitsuse plaan ei ole veel lõpuni läbi mõeldud. Selle kallal tehakse veel tööd, et uus maksukava ei oleks keskmistele ja väikeettevõtetele liiga koormav.
Rahandusminister Jürgen Ligi Reformierakonnast vastas lakooniliselt, et tulekul ei ole mitte päris ettevõtte tulumaks, süsteem jääb samaks, lisandub vaid tähtajalise julgeolekumaksu komponent. Täpsustades lisas ta, et uus maksustamine tuleb teiste ja võimalikult lihtsustatud reeglitega.
Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi lausus, et tulemas on uus julgeolekumaks, mis on koalitsiooni kokkuleppe kohaselt kehtestatud 2028. aastani, kuigi uus valitsus võib selle ümber vaadata. «Seda tuleb nimetada mitte ettevõtte tulumaksuks, vaid julgeolekumaksuks,» rõhutas ta, nõustudes samas, et kuna seda arvutatakse äriühingu kasumilt, siis on paralleel ettevõtte tulumaksuga olemas. Nagu ministergi toonitas ta, et ettevõtte tulumaks jääb selliseks, nagu praegu on.
Liivamägi sõnul on vaja veel läbi mõelda, kuidas avansilist makset arvutama hakatakse. “Klassikalise tulumaksusüsteemiga riikides on samamoodi, et tulumaksu kogutakse avansiliselt. Nii võibki juhtuda, et ühel aastal maksad mingi suure tehingu tõttu palju rohkem ja teisel aastal ei maksa üldse. Ega see julgeolekumaks ei ole oma arvutusmetoodika poolest midagi erilist,” ütles ta.
Asekantsleri sõnul on valitsus andnud väga kitsa ajavahemiku, mille jooksul tuleb see maks välja mõelda. Olulisemates küsimustes peab asi selge olema augusti lõpuks.
Ka maksunõustajad ei ole eriti altid uut maksu ja selle tasumise korda kommenteerima.
Õigusteadlane ja maksuõiguse ekspert Lasse Lehis teatas Postimehele, et ei taha põhimõtteliselt sel teemal sõna võtta. “See otsus on minu jaoks lihtsalt täiesti ebaaktsepteeritav ja kui ma hakkaks midagi arvama, siis ma justkui natuke juba nagu oleks selle maksu tulekuga nõus. Ma julgen siiski ennustada, et sellest maksuideest loobutakse,” ütles Lehis.
Ernst & Young Balticu Eesti maksuosakonna partner, maksujurist Ranno Tingas nentis, et tänane info on väga piiratud, kuid peamised kitsaskohad joonistuvad välja. “Esimene probleem on: millelt seda arvutatakse? Kui tuleviku kasumilt, nagu näiteks lähiriikidest Soomes, siis paljud ettevõtted ei oska prognoosida oma tulu ja kasumit. Teine variant on, et lähtutakse eelmise aasta või eelmise kvartali numbritest, nagu on meil täna pankade avansiline makse. See eeldaks regulaarset aktiivset arvestust. Eestis on palju väikseid või passiivseid varahaldusettevõtteid, kus võib olla väärtpaberi- või kinnisvaraportfell ja igakuiselt aktiivset tegevust või raamatupidamist ei olegi,” selgitas ta.
Teine põhimõtteline probleem on Tingase sõnul, et tekib kaks paralleelset ettevõtte maksustamise süsteemi. “Meie maksusüsteemi üks eesmärke on olnud lihtsus ja ühetaolisus, kuid kaks erinevat paralleelselt kehtivat ettevõtte maksustamise süsteemi oleks midagi erakorralist ning seda mitte positiivses mõttes,” hoiatas ta.
Tingas oli ka skeptiline, et julgeolekumaks jääb ajutiseks. “Elu on näidanud, et ajutised asjad on need kõige püsivamad. Võib juhtuda nii nagu äriühingu 14-protsendilise tulumaksuga: selleks ajaks, kui rehkendus selgeks saadakse, lõpetatakse see ära. Regulaarselt dividendilt arvestatud 14-protsendiline tulumaks kaob uuest aastast ja on küllalt neid, kes alguses ei saanud aru ja olid vastu, aga nüüd on hakanud regulaarselt dividende maksma, et seda maksusoodustust kasutada,” arutles ta.
Tingas rõhutas, et kaks paralleelset maksusüsteemi pole mõistlik, aga kui on poliitiline otsus see ära teha, siis tema üritaks vältida avansilisi makseid.
BNS
