Valetamine on olnud Reformierakonna võimule tungimise võti. Valetamine on olnud pikaajalise praktiseerimise vili, mis on nüüd lihvitud justkui täiuslikkuseni.
Me mäletame ikkagi pärispattu 10 miljoni dollari teemal. See nimekiri läheks väga pikaks. Aga patukahetsust ei ole kusagilt näha, vaid valetamine on lihvitum kui varem. Siiski ma tahaks küsida, miks praeguse automaksu osas ei koordineeritud valetamist. Ühest kohast räägiti, et see on CO2 teema, keskkonnateema, siis jälle eelarve täiteks, et maksuküüru kaotada, siis sõjamaks või midagi muud. Nii et seekord läks isegi valetamisega kõik nahka.
Aga tuleb lihtsalt maks maksu pärast, mitte midagi enamat – selleks, et meeldida Brüsselile ja olla jällegi näoga Brüsseli poole ja seljaga oma rahva poole. Ja sellel on tagajärjed, sest Brüsseli tahe ei ole see, et Eestis sünniks palju lapsi.
Tuletan meelde ka seda üldist silmakirjalikkuse ja valede õhkkonda, seda, mis puudutab idavedude skandaali just seoses uue ministri tulekuga. Samasugune teflonist kiht on peal. Ühe käega sätitakse Ukraina lipukest rinnataskusse ja teise käega valitsusse Krimmi okupeerimise mõistjaid. Vabandage, hakkab jälle pihta! Kui oli minister Kuusik siin, siis süütu mees rebiti maha esimesel päeval võimu juurest. Ruineeriti tema elu, ruineeriti tema pere elu, selleks et Reformierakond saaks kõlli ja kellelgi oleks võimalik valitsust kõigutada. Aga nüüd kõrvulukustav vaikus!
Annely Akkermann ütles, et automaksul on teatud tunnused: tal on varamaksukomponent, keskkonnakomponent, CO2 komponent. Uurime siis ühe kütuseeksperdi abiga, kas see keskkonnaeesmärk saab täidetud. Kütuseekspert Alan Vahti sõnul ei kanna automaks seni jutuks olnud kujul eesmärki suunata tarbijaid tegema valikut keskkonnasäästlikumate sõidukite kasuks. Maksu keskkonnaeesmärk on tegelikult defineerimata. Ka tema kinnitas, et kõige rohkem jääb pinnale lihtsalt eelarve tasakaalu leidmine, ja ta leidis, et kui selline maks peale pannakse, siis oleks vaja teada, mismoodi neid kogutavaid vahendeid kasutatakse – kas näiteks alternatiivkütuste taristu ülesehitamiseks või toetatakse vaesemat elanikkonda, kes maal ei saa ühistranspordiga hästi liikuma. Samuti tõi ta hea tähelepaneku, et ei võeta arvesse, millise kütusega konkreetne auto sõidab. Ta ütles, et hea näide on CNG auto, mis saab Eestis sõita biometaaniga, mille CO2 heide on miinusmärgiline, kuid samal ajal on autole pandud heitenumber eeldusega, et see sõidab fossiilse kütusega.
Mida Eesti rahvas arvab sellest maksust? 76 % Eesti inimestest arvab, et sellist maksu ei ole vaja. Automaksu toetajad on enamuses ainult Reformierakonna valijate seast, kellest 62% toetab automaksu. Norstati mai lõpus avaldatud uuringu kohaselt toetab näiteks registreerimistasu vanade autode esmakordsel müümisel vähem kui 20% valijatest.
Kellele ikka meeldivad maksud, aga lihtsalt maksude selga ladumisega majanduskasvu ei saavuta. Kuskilt peab see maksuraha tulema, kuskilt peavad ettevõtted õhku peale saama. Ja seda ma ei näe, et ettevõtted saaksid õhku peale. Suurima löögi automaksust saavad maapiirkondade vaesemad pered. Jah, uus säästlik ja väikese mootoriga asfaldiauto on tore asi, aga maal sellega hakkama ei saa, eriti talvel. Aga paljud suurpered, kellel rahaga niigi kitsas, elavad maal ning nad vajavad suurt ja võimsamat autot.
Meie eesmärk siin ei ole ainult kembelda, vaid inimeste elu normaalsemaks muuta. Igal juhul Eesti konkurentsivõime on kolinal kukkunud. Majanduskasvust pole mõtet rääkida, samal ajal teised Balti riigid rühivad meist ette. Aga Reformierakonna teerull sõidab edasi. Ainult vaadake, et te peale järgmisi valimisi ise teerulli alla ei jää!
Anti Poolamets, riigikogu EKRE fraktsioon
