Inimesed, kes laiendasid kogu olümpiamängude avatseremooniale ja isegi sportlastele ning kogu sportliku suuründmusele oma ärrituse seoses piiblisüžee kohatu lavastamisega, said tuge vene Delfi näol.
Ei saa ausalt öeldes aru, miks oli vaja just praegu hakata seal arvustama meie Eneli „rasket iseloomu“ jne.
Lool nimeks „Mul pole soovi temaga rääkida.“ Ujuja Eneli Jefimova esimene treener ei vaadanud eestlanna ujumise finaali“.
Hakkan juba harjuma sellega, et Tšeljabinski kogukonna liikmetest komplekteeritud Delfi toimetus rõhutab pealkirjades pidevalt „estonets“, „estonka“, kuna see on ju venemaalaste harjumus, nii nad meist seal oblastites kirjutavadki.
Loomulikult ei rõhutata ei pealkirjas ega tekstis meie ujuja esimese treeneri rahvust, sest Tšeljabinskis nii ei tehta, kui treener on kohalik. Vene Delfi toimetuses tegutsevad välismaalased on kohalikud seal, mitte siin, ja kirjutavad nii, nagu ikka elaks veel seal.
Aga see meie olümpiamängudel viibiva tubli ujuja halvustamine on täiega pahatahtlik. Milleks on vaja panna suure kella külge see, et eestlanna esimene treener Sillamäel Jevgeni Bulgakov ei soosi teda sedavõrd, et ei soovinud isegi vaadata oma endise hoolealuse karjääri tähtsaimat võistlust? Huvitav: vaadata ei söandanud, aga taga rääkida tahtis küll.
Vene Delfi kirjutab, et Bulgakovi sõnul oli töökal Enelil probleeme isiklikul tasemel: „Ta ei kontakteerunud teiste lastega. Oli ebasõbralik ja ei suhelnud.“
Vahel mõtlen, et see tibloidtoimetus võiks kolida kuhugi baltnews’i tüüpi portaali. Ka füüsiliselt Eestist välja, sest siin elavadki eestlased, kes koos oma riigiga neid sisserändajaid ilmselgelt ärritavad.
Ivan Makarov
Meie kalli tüdruku pisarad:
