Eesti poliitika on ülimalt kahekeelne, mida näitavad viimaste päevade uudised.
Eesti Päevaleht kirjutas kolmapäeval: “Värske taristuminister Vladimir Svet: kui võtame Vene kodanikelt ja halli passi omanikelt hääleõiguse, siis tõukame nad eemale:”
Nii et Vene kodanikke, kes idanaabri presidendivalimistel valivad enamikus Putinit, peaks Eesti riik poputama, lubades neil kohalikel valimistel anda hääl venemeelsetele “petersonidele”, sest nii ei tõuka Eesti neid eemale.
Samas vahendab BNS: “Kaitseliit arvas oma ridadest välja mitu oma noorteorganisatsiooni Noored Kotkad liiget, kes keeldusid juuni lõpus Narvas Võidupüha paraadil kandmast rinnas Ukraina lipu värvides linte.
Kohe pärast Võidupüha paraadi kommenteeris otsust mõned noorkotkad sealt kõrvale jätta Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad esindaja Richard Lemendik. “Kodus valitsenud hoiakud ei lubanud väikesel seltskonnal lastel Ukraina lipuvärve rinnas kanda,” lausus ta.”
Selle üle, kas võõrriigi lipuvärve ikka saab kandma kohustada ja miks seda tehti Eesti Vabariigi Võidupüha ajal, võib vaielda. Kas esikohal ei peaks olema lojaalsus Eestile, mitte Ukrainale? Isegi kui otsus noorkotkad välja arvata oli õige, siis on nende kahe sündmuse ja seisukoha võrdluses selgelt näha kahekeelsus.
Vene kodanikud võivad valida nii agressorriigi presidenti kui Eesti Vabariigi linna- ja vallavolikogusid, kuid Eesti kodanikest noorkotkad ei tohi keelduda kandmast võõrriigi lipuvärve, mille kohustuslikkust pole mitte kusagil ametlikult kirjas. Ühtesid “ei tõugata eemale”, teisi lausa karistatakse.
Eesti venelastele võib lojaalsus Eesti vastu olla arvestatav valik, Ukraina toetamine pole paljudele neist üldse oluline. Nüüd tehti neile selgeks, et lojaalsusest Eesti vastu ei piisa, toetada tuleb ka Ukrainat, ilmselt siis ka Brüsselit ja USA-d ehk siis neilt nõutakse laiendatud lojaalsust.
Kogu see lugu näeb väga halb välja – Vene kodanikke eemale tõugata ei taheta, aga Narva noorkotkad – no neid võib. Kuigi lojaalsust Eesti riigi vastu see ei lisa, eriti noorte puhul, kes kaotasid väljundi olla osake Eesti ühiskonnast.
Uued Uudised
