Uus valitsus nõrgestab oma energeetikapoliitikaga meie majandust ka edaspidi. Samuti vähendab ta tulumaksu tõstmisega inimeste ostujõudu ja kõrgema käibemaksuga tõstab hindu. Millega omakorda väheneb ostujõud. Ostujõu langusega langeb ka majandus, kirjutab pangandustegelane Indrek Neivelt ERR-is.
„Ma lootsin koalitsioonilepingust lugeda, et me ei tee regulatsioone karmimaks, kui on Euroopa Liidus nõutud ja kui mõnel pool oleme seda juba teinud, siis muudame ära. Näiteks: miks on ühes maailma puhtaima õhuga riigis seaduses kirjas, et peame aastal 2030 tootma taastuvelektrit sama palju, kui me aastases lõikes tarbime? Ehk sada protsenti. Euroopas on see nõue 42,5 protsenti,“ kirjutab ta. „Saavutamaks seda, et toodame aastases lõikes taastuvelektrit sama palju, kui tarbime, peaks meie tuuleparkide võimsus ületama 2,5 korda tiputarbimist. Ehk me peaksime suure osa aastast tuuleenergiat eksportima.“
Ta lisab, et esmapilgul tundub olevat ju igati hea plaan, aga kahjuks me maksame sellele peale – rohkem ekspordime, rohkem peale maksame.
Neivelt: „Meie ühiskonna kulud suurenevad, konkurentsivõime väheneb ja elatustase langeb. Kas me tõesti teeme seda selleks, et mõni ministeeriumi aktivist saaks konverentside lavadel särada ning kui hästi läheb, siis ka kõrge koha Brüsselis?“
Ta märgib, et koalitsioonilepingu energeetikat puudutav osa on täis loosungeid, aga nendega me konkurentsivõimet ei saavuta.
„Näiteks praegu katab suur saladuseloor seda, miks otsustas kliimaministeerium järsku hakata meretuuleparkide ehitamist toetama. On ju teada, et maismaal on tuulest elektrit palju odavam toota kui merel. Mingit avalikku diskussiooni polnud, aga ühiskonnale plaanitakse võtta kolme miljardilist lisakohustust. Pluss uute võrkude ehitamine, mille kulu ka miljardites eurodes mõõdetakse. Sellistesse kohtadesse meie konkurentsivõime kaob,“ arutleb Neivelt.
Lisaks nendib ta, et eelarve mõistes on nüüd vähemalt öeldud, et “korras rahandus” tähendab kuni kolmeprotsendilist defitsiiti.
„Aasta tagasi hakkas koalitsioon maksude tõstmisega eelarve puudujääki kärpima, aga puudujääk hakkas hoopis kasvama. Meie probleem oli kõrge inflatsioon ja valitsus otsustas seda käibemaksu tõstmisega veel kiirendada. Ja probleem eelarve puudujäägiga süvenes veelgi,“ kirjutab Neivelt, lisades, et ka käibemaksu tõstmine ei ole hea mõte kuna see kiirendab inflatsiooni.
„Enne kütuseaktsiisi tõstmist oleks õiglane, kui elektriautoga sõitjad maksaksid vähemalt sama palju aktsiisi kui sisepõlemismootoriga autoga sõitjad. Teid lõhuvad ju elektriautod isegi rohkem,“ jätkab Neivelt. „Mina oleksin tulumaksu tõstmise asemel lõpetanud hoopis ära pensioni teise sambasse kogumise. (—) Pealegi peaks selge olema, et sellise madala sündimuse korral ei aita meid pikas plaanis ükski pensionisammas.
Uus valitsus nõrgestab oma energeetikapoliitikaga meie majandust ka edaspidi. Ja kokkuvõtteks on nii, et koalitsioonilepingut lugedes ei tekkinud tunnet, et nüüd on jalad põhjas, on Neivelt kriitiline.
Allikas: https://www.err.ee/1609404871/indrek-neivelt-mida-ma-koalitsioonileppest-lugesin-ja-mida-lootsin-lugeda
