Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul mõjutavad uue valitsuse välja käidud maksutõusud eelkõige madalama sissetulekuga inimesi, mis tähendab aeglasemat tarbimise kasvu ning seetõttu väiksemat maksulaekumist.
“Margus Tsahkna väitis eile AK-s, et maksutõus lööb kõiki ühiskonnagruppe võrdselt. Käibemaksu tõus on regressiivne ehk mõjutab madalama sissetulekuga inimesi rängemalt,” kirjutas Mertsina sotsiaalmeedias.
Põhimõtteliselt sama on ka tulumaksu tõstmisega.
“Kokkuvõttes tähendab see tõenäoliselt varem prognoositust aeglasemat tarbimise kasvu, mis omakorda pidurdab maksulaekumisi. Mida riigil nii hädasti tarvis on. Eratarbimine on aga ligi pool SKP-st,” võttis Mertsina kokku.
Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 reedel avaldatud uues koalitsioonilepingus seisab, et 2025. aasta juulist tõuseb käibemaks 24 protsendini ning 2026. aasta algusest füüsilise isiku tulumaks samuti 24 protsendini, lisaks tõusevad täiendavalt alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiis.
