Rahvuskonservatiivide leeris jätkub omamoodi Valge ja Punase Roosi sõda, millest lõikab tulu vaid vastaliste leer, ning muuhulgas lubatakse endale ka absurdseid süüdistusi.
Maalehes ilmus lugu “Henn Põlluaas: ma ei hakkaks Helmeid Putini käsilasteks pidama, aga võib-olla tõesti see kohtumine toimus”, mis maksumüüri-tagusena ei luba tavalugejal erilist infot maksmata saada, kuid ka pelgalt pealkirja järgi saab küsimusi esitada.
Henn Põlluaas ei olnud erakonnas sugugi tähtsusetu inimene, vaid oli üks juhtpoliitikutest, kes on kaasa löönud nii Rahvusliku Liikumise kui ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna loomisel, olnud aastaid aseesimees ja juhatuse liige, seega otsustajate ridades. Ja tema suhted Helmedega pole päris kindlasti alati kehvad olnud, vaid on selliseks muutunud Ukraina sõja puhkemise ja viimaste Riigikogu valimiste järel.
Oletagem hetkeks, et Helmedel oligi kontakt Putini emissaridega. Kas see oli siis puhtalt perekondlik üritus? Läänes on paljudel erakondadel olnud sidemeid Kremliga, aga seda just erakondlikul, mitte üksikisikute baasil ehk siis on partei juhtkond (või vähemalt osa neist) kontaktidest teadnud ja need heaks kiitnud.
Miks pidanuks Helmed neid kontakte varjama, sealhulgas aseesimehe eest, sest kui miski oleks hakanud “susisema”, siis tulnuks nagunii asja erakonna sees arutada? Kremlil on ilmselt vaja kontakte poliitiliste jõududega, mitte sidemeid varjavate üksikisikutega, kes võiks ruttu vahele kukkuda, sest erakonna sees märgataks sellist asja peagi.
Helmedel poleks olnud mõtet selliseid kohtumisi korraldada nii, et keegi teine sellest ei tea, sedavõrd “diktaatoriteks” ei tasu neid pidada. Sellised kontaktid oleks ilmselt läbi arutatud lähimate kaasvõitlejatega, kelle seas oli viimase ajani ka Henn Põlluaas. Et keegi erakonnas sellistest kontaktidest kuulnud pole ja nii Peeter Ernits kui Henn Põlluaas ainult oletavad, näitab pigem, et selliseid kontakte pole kunagi olnudki.
EKRE-le on püütud väga palju saasta pähe määrida, muuhulgas ka “Prigožini” asja, mõlemale Helmele on püütud külge kleepida erinevaid korruptsioonisüüdistusi. Kapo ja prokuratuur olid vähemalt Arnold Sinisalu ja Lavly Perlingu aegadel EKRE peale väga verised ja võib kindel olla, et erakonda jälgiti kullisilmadega, leidmaks “komprat”, millega Helmed “maha võtta”. Juba see, et kapol pole mingeid tõendeid ning Delfi peab oma Prigožini-kõmulood paljalt oletuste peale üles ehitama, näitab, et sellist materjali lihtsalt pole ega saagi olla.
Henn Põlluaasa oletus tabab pigem tema enda isiksust, sest kui erakonna aseesimees midagi ei märganud, siis oli ta kas tühi koht, mängis kaasa või mis kõige tõenäolisem, ta keerutab nüüd saasta üles.
Mis aga puutub Helmedesse, siis nad lihtsalt pole inimesed, kes Eesti rahvusriiki idanaabrile maha müüma hakkaksid, nad on selleks liiga… eestlased.
Uued Uudised
