Viru Keemia Grupi (VKG) hinnangul on kliimaseaduse põlevkivimeetmete mõjuanalüüs tehtud kallutatult, hindamisse kaasatud ekspertidel pole valdkonnaga kokkupuudet ning mõju hindamine on läbi viidud primitiivselt. Kliimaministeeriumi teatel on aga teemat vara kommenteerida, sest analüüs pole veel valmis.
Viru Keemia Grupp (VKG) saatis kliimaministeeriumile kirja, kus kritiseeris teravalt kliimaseaduse põlevkivimeetmete mõjuanalüüsi, milles hinnati põlevkivisektorit puudutavate lisameetmete makro- ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
VKG teatel ei saa nad analüüsile sisulist tagasisidet anda, kuna sektoriga keelduti uuringut jagamast. Ettevõtte poolt alla kirjutanud VKG regulaatorsuhete juht Meelis Münt märkis, et nende arvamus uuringu kohta on kriitiline, seejuures on see veel pehmelt öeldud.
“Töö tegijatele etteantud eeldused ja info moonutavad tegelikkust, infot esitati valikuliselt ja väga kallutatult. Sellise suure sotsiaalmajandusliku mõjuga meetme mõjuhindamist on võetud väga kergekäeliselt ja läbi viidud primitiivselt. Sektorit ei ole protsessi üldse kaasatud, infot pole neilt küsitud,” loetles Münt vajakajäämisi.
Münt lisas, et sektori töötajate ning piirkonda tundvate inimestega pole suheldud ning need, kes tunnevad tööstust ja piirkonna sensitiivsust lähemalt, on kõrvale jäetud.
“Hindamisse on kaasatud kaheksa eksperti, kellel puudub kokkupuude valdkonna ja piirkonnaga. Selliselt läbi viidud mõjuhinnang näitab üleolevat suhtumist sektorisse ja seal igapäevaselt töötavatesse inimestesse ja nende perekondadesse,” lausus Münt.
VKG esindaja sõnul ei ole ettevõte kindlasti nõus sellisel kujul tööd valideerima ja see tuleb tagasi lükata.
Kliimaministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Kadri Peetersoo ütles, et kõnealune mõjuanalüüs pole veel valmis ja seetõttu ei saa ministeerium teemat ka kommenteerida.
“Neljapäeval oli kohtumine uuringu koostajatega, seal on suur töö tehtud, aga tagasiside põhjal vaadatakse kõik veel üle,” lausus Peetersoo, kelle sõnul valmib analüüs loodetavasti järgmise nädala lõpuks.
Analüüsi näinud inimese sõnul paraneks selle järgi põlevkivitööstuse sulgemisel oluliselt ettevõtluskeskkond ning inimeste vaimne ja füüsiline tervis, suurenevad ettevõtluse tulud. Halveneksid tööhõive, sotsiaalne heaolu ja võrdsed võimalused, leibkondade majanduslik olukord ning panus riigieelarvesse.
Mais tutvustas kliimaministeerium kliimaseaduse ehk uue nimega kliimakindla majanduse seaduse põhisuundi ja eesmärke.
Toona leidsid Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru, kliimateaduste professor Piia Paemurru ja kestliku arengu keskuse eksperdikogu liige Martin A. Noorkõiv, et seaduse ettevalmistamisel on ministeeriumi koostöö teadlastega olnud pigem näiline kui sisuline ning praegune kliimaseaduse väljatöötamise kiirustatud protsess on paljudest, sealhulgas ekspertidest, mööda läinud.
Allikas: ERR
