Hiljuti avaldati ERRis Rail Baltica kohta artikkel, mille järgi on selle projekti maksumus tõusnud umbes 20 miljardi euro peale, kui kõik välja ehitada. Rail Baltica kodulehel on kirjas piletihind Tallinna-Riia liini kohta, mis on 38 eurot ning see tuleneb 2017. aasta majandusaruandest, mil ehituskuludeks oli prognoositud 5.79 miljardit eurot. Kui arvestada, et suur osa puuduolevast rahast leitakse erainvestorite käest ning olulisi kärpeid infrastruktuuris ei tehta, siis tõuseks lihtsa arvutuse kohaselt Tallinn-Riia liini piletihind 131 euro peale. See tähendab seda, et keegi ei sõidaks selle rongiga, eriti arvestades, et see sõit võtaks aega 1 tund ja 42 minutit.
Seejuures odavaim lend Tallinnast Riiga on 35 eurot ja kestab 50 minutit. Pikematest reisidest ei tasu üldse rääkida.
Teiseks, see tähendab, et reisijate ning kaubaveo prognoosid, mille alusel on 2017. aasta arvutused tehtud, on veel rohkem ebarealistlikumad, kui võis arvata. Siia lisanduvad veel suurenenud elektrienergia hinnad ning sõjast tulenevalt kaubaveo pea täielik puudumine Eestis.
Kiirraudtee kaotas tähtsuse juba 1958. aastal, kui Boeing 707 alustas regulaarlendudega, see oli kuus aastat enne Jaapani esimese kiirrongiliini avamist. Praegu on peaaegu kõik kiirraudtee operaatorid kahjumis ning suurtes võlgades, 2019. aastal oli Hiina riiklik raudtee 850 miljardi dollari jagu võlgades ning teadaolevalt ainuke kasumlik kiirrongiliin maailmas on Tokyo‐Osaka ning seegi on kaheldav.
Lõpetuseks peab küsima, miks üldse siis sellist asja ehitada. Põhilised vastused on kliima päästmine ning julgeolek. Kliimaga on lihtne, see soojeneb hetkel väga aeglases tempos ning see ongi hea ning ei sõltu väga CO2-st. Isegi, kui nõustuda, et CO2 emissiooni tuleb vähendada, siis kiirrongidega seda ei saavuta. Uuemad reisilennukid kulutavad 100 kilomeetri läbimiseks ühe inimese kohta ca 2 liitrit kütust. Kiirrongide kulu, sõltuvalt eeldustest, on ca 2-3 liitrit.
Julgeoleku koha pealt oleks mõistlikum osta selle raha eest keskmaa õhutõrje või arendada esmajärjekorras välja maanteeühendus Euroopaga ning Eestis sees.
Mati Silla, EKRE
