Eesti pseudoliberaalses ühiskonnas muutub üha populaarsemaks musta valgeks rääkimine ehk käigus on Stalini põhimõte “Kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad”.
Nii kirjutab Tallinna ülikooli meediapoliitika dotsent Andres Jõesaar EPL-is, et “Sõnavabaduse kaitseks tuleb sõnavabadust piirata.” See tuletab väga meelde vaenukõneseadust, mis pidavat sõnavabaduse piiramise asemel seda hoopis kaitsma – kuigi see piirab teemasid, millest tohib rääkida ning summutab kriitikat.
Mida sellest edasi järeldada? Ukrainat rünnates Venemaa hoopis kaitseb teda? Hamas ründas mullu oktoobris kontserdipaika Iisraelis suurest muusikaarmastusest ja asi läks lihtsalt käest? Milliseid jaburusi veel välja mõeldakse?
“Jah, midagi ei ole teha, demokraatia kaitseks tuleb demokraatia likvideerida. Sõnavabaduse kaitseks tuleb seda piirata. Suveräänsuse säilitamiseks tuleb suveräänsusest loobuda. Väga zen,” kommenteerib Jõesaare sõnu vaimulik ja veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri irooniliselt.
Tuletame Jõesaarele meelde, et Nõukogude propaganda väitis pikka aega, nagu oleks 1941. aasta juuniküüditamine olnud tegelikult evakueerimine sõja eest.
Musta valgeks rääkijatel on taas lööki ja tellimusi.
Kuigi Ameerika Ühendriikides on võimul vasakpoolsed demokraadid ja nende juhitavates osariikides möllab tühistamiskultuur, on ameeriklased kindlalt vihakõneseadusest hoidunud – nende arvates on sõnavabadus sedavõrd suur väärtus, et sellele kitsendusi lihtsalt ei seata.
Uued Uudised
