Riigikogus räägiti eile “Eesti 2035” arengustrateegiast ja kliimaministeeriumi all olevatest tegevustest, EKRE saadiku Arvo Alleri sõnul aga eriti teada ei saadud, mis sellest strateegiast tulema hakkab.
Arvo Aller: „Toodi meile ilusad numbrid ja põhirõhk läks uue nimetusega kliimakindla majanduse seaduse tutvustamisele. Kui ma ministrilt küsisin, et kust tuleb siin loodushoiu ja kliimakindluse all see 30%, põhimõtteliselt ma sain aru, et see on metsamaa. “Eesti 2035” arengustrateegias ma neid numbreid ei leidnud, et seal oleks 30% üles pandud. Spekuleeritakse mingite numbritega 28%, et 2 paneme juurde, see on ainult 2%. Selle 28% sees pidid olema ka kaldakaitsevööndid, samas rohevõrgustikualasid seal sees ei ole. Teadmata on see, kuidas seda hakatakse arvestama, on ta riigisiseselt, üleeuroopaliselt või kuidas iganes. See on kõik selgusetu.
Metsanduse all on ilus punkt, et töötame looduskaitsepiirangute hüvitamise ajakohastamisega, ehk kui me räägime siin kaitsealustest metsadest, mida on 467 000 hektarit, ja ministri lahendusele, et võtame selle ÜPP‑st. Ehk see ÜPP lahtiseletatult on ühise põllumajanduspoliitika rahastamine. Ja kui me räägime põllumajanduspoliitikast, siis see on üldse regionaalministri haldusalas. Ja juba praegu läheb suur osa Natura kaitsealuste metsade toetusest tuleb ÜPP‑st. Nii et loomulikult on kõige parem ajada käsi teise ministeeriumi rahakotti. Nii et kaitsealuste metsade juurdevõtmisega tähendab seda, et jälle eraomandi kallale minnakse. Aga mets võetakse kaitse alla eraomanikult, kui ta on majandanud seda korrapäraselt, on aasta pikkuselt ja isegi aastasadu on metsa hoitud ja nüüd tuleb, otsustab üks ministeerium, et seda metsa on vaja võtta kaitse alla ja omaniku käest ära ilma lahendusi pakkumata – väites seda, et maadevahetus on hästi bürokraatlik, omal ajal saanud sellise teistmoodi varjundi juurde, ja kartes seda, et võivad tekkida pahatahtlikud vahetused. Aga omanikule tuleb vastu tulla ja leida kas või see osaline lahendus.
Maavaradest. See ploki osa, jääb mul vägisi mulje, et valmistatakse ette fosforiidi kaevandamiseks, ja siin on ka ilusti välja toodud, et keskkonnasäästlik ja maksimaalse lisandväärtusega kaevandamine, mitte kaevandamise ettevalmistamine või uuringud. Juba on kindlas kõneviisis kaevandamine. Nii et kõik need läbirääkimised nende uuringute tegemise ajal on selline näitemäng, nii et sisuliselt minnakse juba kaevandama Eestile oluliselt maavara.
Taristu osas on raudtee, lennuliiklus, rongid, elektrifitseerimine. Siin valitseva partei kliimaentusiast ütles, et varsti hakkame kõik linnades jalgsi käima ja jalgrattaga sõitma, et see on ka üks rohe-eesmärke. Ja sellest on ka tuleviku automaks tehtud, et kõik jala käiksid. Aga siin pole teedeehitusest mitte sõnagi. On ainult 2030 TEN‑T põhivõrgu liiklusohutuse keskkonnanõuded. Uute teede rajamist ei ole, on ta Via Baltica, on ta Tallinna–Narva suund, ehk teede ehitusest on null ja sellega liiklusohutus võib halveneda ning teedeehitus peaks olema üks olulisi asju.
Järgmisena vaatame siin 2035 aasta planeeringutes renoveerimine. Ma olen juba mitu korda ka siit puldist öelnud, et kuna siin ma saan aru, on tegemist kortermajade ja elamute rekonstrueerimisega, siis ma hakkasin, kuna nad on ehitusseadustiku tegevuse alused ja ehitusloa alused tegevused, siis ma ehitusseadustikku vaatasin, et mida ta annab vasteks sõnale “renoveerimine”. Ehitusseadustikus sellist sõna nagu renoveerimine ei ole olemas. Minu jaoks on arusaamatu, mis asi on renoveerimine, ja kui me räägime siin rekonstrueerimisest, siis see rekonstrueerimine tähendab ehitusloa taotlemist, ehitusprojekte, kõik on ilusad summad, kuid samas korterelamutele, vähemalt Ida-Virumaal, on selge, et see on üle jõu käiv, selle mis iganes, 60–70%‑lise toetusega. Aga ärme unusta seda, et käibemaks ei ole toetusabikõlbulik. Ehk kui sa võtad ilma käibemaksuta summa, sellele saad toetuse, siis käibemaksuosa tuleb igal korteriühistul ja igal väikeelamu omanikul leida omavahenditest, mis kogu renoveerimise juures, rekonstrueerimise juures toob lisakulu 22% automaatselt, ilma et sa selle peale oleksidki mõelnud.
No jäätmereform. Jälle ilusad loosungid. Praeguse võib-olla kolme kasti asemel tuleb viis kasti panna välja. Enne sõitis kolm autot, nüüd sõidab viis autot, autod väiksemaks ei lähe. Me näitame siin, et oleme hästi rohelised, sorteerime, ja samas paneme autod käima nõndanimetatud tihedama sagedusega ja saab sellega ka öelda, et see on täiesti näilik tegevus.
Üldiselt see kavandatav kliimakindla majanduse seadus toob väga palju piiranguid. Ja nagu öeldakse, siin ka eelnevates sõnavõttudes, et rohereform või rohepööre on võimalus, aga me ei tohi seda võimalust kasutada. Nii kui me seda võimalust kasutame, nii ta on meil kohustus, ta on automaatselt kohustus ja see kohustus tuleb meile kõigile.
Kaitsealadest veel, et siin oli juttu, et merealadel kaitsealuseid ei tehta, kuid merenduses ja veemajanduses on ikkagi eesmärk kaitsealasid laiendada. Vesikonna veealad lähevad samuti kaitse alla ja samas on teadmata, mis tingimustel, kas ta nüüd lähevad sinna tuulikute ümber või tuulikute lähedale, seda me ei tea.
Kokkuvõttes võib öelda, et kliimaministri kohustuslik ülevaade arengustrateegia eesmärkidest 2035 sai käsitletud. Samas ühtegi sellist otsest rahvale rõõmusõnumit ei ole, et kuhupoole me liigume. Ja lähtuvalt sellest ei oskagi midagi öelda. Ütleme, et linnuke on kirjas ja töö on tehtud.“
Arvo Aller, Riigikogu EKRE fraktsiooni saadik
