Esmaspäeval umbusaldati Riigikogus haridus- ja teadusminister Kristina Kallast, kuid enamuses olevad vasakliberaalse koalitsiooni saadikud blokeerisid ebapädeva ja eestlusvaenuliku ministri mahavõtmise. Poliitprojekti Eesti 200 kuuluva Kallase umbusaldamise poolt hääletas 25 saadikut, selle vastu oli 60 Riigikogu liiget.
Ühe põhjusena, mis ministrit umbusaldati, tõi EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme välja Kristina Kallase varasemad jutud: “Umbusaldatav! Sellesamas kuulsas Sirbi artiklis, kus te teatasite, et eestlastele jäägu nende pastlad ja kandled, ütlesite te veel terve rida huvitavaid asju, näiteks, tsiteerin: etnilisus tuleks riigi alusdokumentidest välja võtta või ümber sõnastada või etnilisus tuleks privaatsfääri üle viia ja võimaldada vabalt selle esitlemist avalikus ruumis indiviidi tasandil. Aga saame aru, et tol ajal te ei olnud veel poliitikas ja võisite rääkida seda, mis te päriselt arvasite. Nüüd te olete poliitikas ja võib-olla nii ja otse ausalt ei ole estofoobne. Aga võta näpust, käisite 2021. aastal venekeelses ETV-s ja ütlesite, et Eesti riigi ülesanne ei peaks olema eestluse tagamine ja nende identiteedi ja keele toetamine. Kusjuures põhiseadus ütleb täpselt vastupidi, et just peab olema. Ja nüüd sellel taustal viite teie ellu meie eestikeelsele õppele üleminekut niimoodi, et umbkeelsed lapsed pannakse eestlastega samasse kooli, kus need vaesed eesti lapsed hakkavad kõik õpetajateks oma õppeedukuse arvelt. Kas see ongi teie kaval projekt, eestlus välja juurida Eestist?”
EKRE poolt võttis lõpusõna saadik Helle-Moonika Helme.
“Kolleegid, vaatajad ja lugupeetud umbusaldatav! Hoolimata eelmiste esinejate kiidukõnedest meie ikkagi umbusaldajatena oleme seisukohal, et umbusaldatava juhitud haridusvaldkonnas on siiski olnud üks fopaa teise otsa. Ja hoolimata sellest, et on olemas kõiksugu arengukavad, eesmärgid ja te päevast päeva muudkui väljendate oma muret olukorra pärast, ei ole ju tegelikult midagi juhtunud, lootuskiirt ju tegelikult ei paista. Aga olgu, see kuulub juba sellise administratiivse suutlikkuse või siis suutmatuse valda, kas need murekohad saavad lahendatud või mitte ja kui kiiresti mingid protsessid käivitatakse.
Aga suures plaanis on siiski probleem valdkonna juhtimises ja selle juhis. Seetõttu me olemegi täna siin Riigikogus päris suure hulga Riigikogu saadikutega umbusaldamas haridus- ja teadusminister Kristina Kallast. Martin Helme oma sõnavõtus alguses sõnastas juba suure osa põhjustest ära. Omalt poolt ma tooksin sisse mõned väga põhimõttelised arengud, mis praeguse haridus- ja teadusministri tegevuses või siis tegevusetuses peegeldavad ikkagi äärmiselt süngelt arengut Eesti haridusmaastikul.
Üks asi on see, mida inimene toob välja oma paraadkõnedes või ettekannetes, aga teine asi on see, mida ta ise mõtleb ja milliseid seisukohti on evinud valdavalt juba varasemalt. Siin on nendest ka juba räägitud. Näiteks te olete öelnud, et läksin poliitikasse selleks, et venekeelsel valijal oleks alternatiiv – no väga huvitavalt kõlab tänases päevas. Paar aastat tagasi ütlesite, et Eesti riigi ülesanne – täna te parandasite küll ära, aga tegelikult see mõte ei muutunud – ei peaks olema ainult eestluse tagamine ja nende identiteedi ning keele toetamine. Vaat mina ütlen küll, et peab olema ainult. Milleks me seda riiki siin siis teeme? Siin me küsimegi, kas meie Eesti Vabariigi haridusminister on mõnes mõttes nagu hunt lambanahas.
Te olete ka öelnud, et eestlane ei oska olla rahvana suur, venelane oskab väga hästi suur olla, ta suudab kõiki, keda vaja, integreerida. See on väga huvitav. Kuidas me sellise väljaütlemise valguses nüüd peaksimegi vaatama seda protsessi, kus teie eestvedamisel pannakse eestikeelsele haridusele ülemineku sildi all vene lapsed eesti lastega ühte kooli kokku. Venelased oskavad väga hästi teisi integreerida, tõepoolest. Ja me teame, et see on tekitanud suuri probleeme õpetajatele. Julgemad on juba suu avanud ja kritiseerivad avalikult ja kirjeldavad seda õnnetut olukorda koolis.
Minu küsimus oli ju ka, et eesti keele õpetamine ei too kaasa lojaalsust, integratsiooni, probleemid ju jäävad, sest põhi, juurpõhjus, mis tegelikult tuleks ära kaotada, on tegelikult massimigratsioon. Me juba neid nõukogudeaegseid massimigratsiooni haavu lakume ju siiamaani ja nüüd on see uus massiimmigratsioon, millega me tegeleme. Äkki siis lihtsalt ei laseks neid muulasi siia nii palju sisse, siis ei peaks ka meie riikliku ja rahvusliku ressurssi selle peale nii palju raiskama.
Õpetajate puudusest me oleme juba rääkinud. Haridus- ja Teadusministeeriumi üks lahendus, mis on ka juba käivitatud, on leida õpetajaid ükskõik kust, maa alt või siis maa pealt. Nagu me näeme, siis meedias on juba jõudnud haridusministri kaitseks sõna võtta ka üks joomarluse ja purjuspäi autorooli istumise eest arestimajast piltlikult öeldes otse kooliõpetajaks maandunud kodanik. Omaette küsimus on tõepoolest see, et kui inimene, kes on räuskamise ja rüselemisega silma paistnud, kuulsaks saanud poliitiliste vastaste meeleavalduse segamisega, kes on purjuspäi autoroolist kõrvaldatud ja Välisministeeriumist kaks korda joomise pärast lahti lastud, siis missugust eeskuju ta annab meie lastele ja noortele koolis? Kas tõesti kõik see, kuidas inimene on käitunud, mida teinud, kas tõesti see on lubatud ja heaks kiidetud, suisa premeeritud töökohaga haridussüsteemis? See on küsimus haridusministrile. Kas keegi üldse mõtles, kui sellise inimese koolimaja uksest sisse lasi? Või kas tõesti on õpetajate puudus nii suur, et iga joodik juba kõlbab klassi ette panna: otse arestimajast, pläru suus, midagi seosetut teleekraanil jorisemas.
Kui see nii on, olete mõlemat viisi vastutav selle olukorra eest: esiteks, et te pole suutnud grammigi võrra lahendada õpetajate puuduse probleemi koolides, ja teiseks, et seetõttu maanduvad meie koolidesse klassi ette meie järeltulevat põlve harima ja eeskujuks olema inimesed, kelle kohta võiks ilma pikemata öelda: nad on viimased, kes seal üleüldse olema peaks.
Teie vastutate, et see on nii juhtunud. Aga eks näita midagi teie kohta ka see, kuidas te isiklikult sellesama räuskava joomise pärast arestimajas istunuga nüüd oma erakonna valimisklipis eurolaulult varastatud tantsu tantsite. Vaadake, mitte viis miinust selle eest, vaid miinus 25, kui selline hinne koolis üldse olemas oleks, ja häbi.
Aga räägime rahast ka. Seesama arestimajast otse kooli passitatud tüüp plärises meedias midagi teie kaitseks, küsides: öelgu need Helmed nüüd, kust see raha võtta, kust see raha teie haldusalasse tuleks, et täita neid probleemseid kitsaskohti, mida teie ei ole suutnud täita. Vaadake, aga ma ütlen teile, kus raha on: kus on õpetajate palgaraha, maakoolide lahtihoidmiseks raha, eestikeelsele haridusele ülemineku raha. Siin on ilusti, ma võin teile lugeda, kuhu läheb maksumaksja raha tegelikult: taastusravi koolitusprogramm Ukraina tervishoiutöötajatele – 235 520 –, Ukraina alushariduse õppesisu ja õppemetoodikate kaasajastamine Orvutši lasteaia näitel – 170 000 –, Ukraina projektidega seotud kommunikatsioonikulud – 74 000 –, Moldova hariduse digipööre – 56 000 –, Zelenska Fondi perekodu ehitamine – 376 000 –, digipööre Lõuna-Aafrikas – 22 000 –, Uganda hariduse edendamine – 24 000 – ja nii edasi ja nii edasi. Kokku 700 ja rohkem miljonit.
Teie valitsuse liikmena peaksite püsti tõusma absoluutselt igal valitsuse istungil ja ütlema: niikaua, kui meie oma haridusvaldkonnas ei ole raha selleks, selleks ja selleks, ei lähe mitte üks euro riigist välja; niikaua, kui meie enda riigieelarve on üle miljardiga miinuses, ei lähe mitte üks euro riigist välja sellises mahus välisabiks, sest meie riigil ja valitsusel on eelkõige kohustus seista oma riigi, oma elanike, oma hariduse, oma teedevõrgu, oma tervishoiuteenuste, oma inimeste vaimse tervise, oma perekodude, oma riigi digipöörde, IT-süsteemide ülalhoidmise ja teenuste eest ja palju-palju muu eest. Aga seda te pole teinud ja selle asemel venestate eestikeelsele haridusele ülemineku sildi all Eesti koole ja Eesti lapsi. Selle asemel, et õpetajate koormust vähendada, toodate seda aina juurde ega üritagi mingil viisil kätt ette panna.
Kõige ehedamal kujul ma tuletan teile meelde, et Eesti on põhiseaduse kohaselt endiselt rahvusriik ja mitte kellelgi, ka teil, ei ole õigust seda meilt, eestlastelt ära võtta, meie Eesti lastelt ära võtta õigust kõrgetasemelisele, kvaliteetsele eestikeelsele haridusele. Eesti inimesed ei ole teile andnud mingit mandaati internatsionalismi edendamiseks ja kui te seda teete, nagu te teete, siis te rikute Eesti Vabariigi põhiseadust ja ministri ametivannet, mida te olete andnud siinsamas Riigikogu puldis.”
