Nõukogude Liit kukkus majanduslikult kokku sellega, et ühele ajale kuhjus kokku majanduse jaoks liiga palju negatiivseid tegureid. Sama ähvardab ka (Ukraina)-sõdivat, rohepööravat, massisisserännet toitvat ja streikides vaevlevat Euroopa Liitu.
Ilmar Raag kirjutab ERR-is: “Võrdluseks meenutame, et Euroopa Liit suutis koroonakriisi vastu võitlemiseks leida 672 miljardit eurot. Sellega võrreldes on Ukrainale antav 50 miljardit eurot selgelt ebapiisav ja selgelt vähem, kui Venemaa planeerib 2024. aastal oma sõjaliseks jõupingutuseks – 348 miljardit dollarit.” Jutt käib suuremast Ukraina toetamisest ja Prantsuse presidendi Macroni lubadusest sekkuda sõjaliselt.
Raag ei ole ühest asjast aru saanud – koroonakriisist jagusaamiseks võeti laenu. Euroopa Komisjoni kodulehelt saab lugeda: “Euroopa Komisjon võtab Euroopa Liidu nimel taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiseks turgudelt laenu, sest tal on võimalik seda teha soodsama intressiga kui suuremal osal liikmesriikidel, ning jagab need summad laiali.”
Euroopa Komisjonil on juba suur laen peal, Ukraina jaoks tuleks seda veel võtta. Euroopa Liit ei saa ju lõputult “raha seina seest koukida”. Pealegi on kogu kliimavõitlus ja rohepööre staadiumis, kus need neelavad samuti palju raha. Tuletagem meelde, et Nõukogude Liit kukkus kokku just selliste kokkulangevustega: Afganistani sõda, Tšernobõli tuumakatastroof, naftatööstuse kolimine Lääne-Siberisse, alkoholismivastane võitlus enam-vähem üheaegselt.
Euroopa Liidul lihtsalt pole seda raha ja seetõttu on loodud kava uute tuluallikate kasutuselevõtuks, et toetada laenude tagasimaksmist – need on peamiselt keskkonnatasud. Taas EK kodulehelt: “ELi pikaajalist eelarvet rahastatakse jätkuvalt ELi eelarve tavapärastest tuluallikatest: tollimaksud, käibemaksul põhinevad liikmesriikide osamaksud, kogurahvatulul põhinevad osamaksud. Lisaks sellele kehtestati alates 1. jaanuarist 2021 ELi eelarve uue tuluallikana ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinev uus riiklik osamakse.”
Kuna Euroopa Liidu ühenduseväline kaubandus üha väheneb, võib eeldada, et selle taga on konkurentsivõime langus, mis omakorda on tingitud laastavast rohepöördest, millel muu maailm ennast kägistada ei kavatse. Seega nõrgeneb Euroopa Liidu majanduslik mõju maailmas ning raha jääb üha vähemaks. Ja ega liikmesriigidki enam üleliidulise maksukoormuse tõusu üle elaks, mida näitab reformierakondliku Eesti kogemus, kus täiendavad maksud poovad kogu ühiskonda.
Euroopa Liit sarnaneb kahtlaselt palju Lääne-Rooma keisririigiga enne selle lõppu – idast tulevad suure jõuga slaavi barbarid, lõunast lisanduvad aafriklased, kagust araablased ja teised moslemid. EL on tohutu ennast sööv bürokraatlik moodustis, Euroopa “eliit” elukauge, rahvas rahulolematu ja võõrad lähenevad piiridele. Praeguse poliitikaga ellujäämist ei tule, EL peab tagasi muutuma vabade rahvaste liiduks – praegu luuakse savijalgadel totalitarismihõngulist impeeriumi.
Uued Uudised
