Kaja Kallasele kuulsust toonud Eesti Ukraina-poliitika on osutunud lapsikuks, ebakompetentseks ja ohtlikuks, seda nii Ukrainale kui ka Eestile endale.
Värske automaksu arutelu näitab seda, kuidas Reformierakonna valitsuses puuduvad täiskasvanud inimesed, on vaid lapsed, kes mängivad täiskasvanute mänge. Eriti kurb aga on see, et ka Ukraina suunal on Kaja Kallas teinud ainult suuri sõnu, samas kui reaalsuses on kõik halvasti välja kukkunud.
Umbes aasta tagasi, 20. märtsil 2023. aastal kirjutas Delfi pealkirja all “Eesti algatus saab teoks. EL-i liikmesriigid saadavad Ukrainale miljon mürsku” järgmist: “Eesti kaitseminister Pevkuri sõnul on Eesti algatuse eesmärk anda Ukrainale hädavajalikku sõjalist abi nii kiirelt kui võimalik. „Eelkõige on Ukrainal vaja praegu laskemoona ja saime täna selgelt kirja eesmärgi – saata vähemalt 1 miljon 155 mm kaliibrilist mürsku Ukrainale järgmise 12 kuu jooksul,“ selgitas Pevkur.”
Kaja Kallas reklaamis miljoni mürsu algatust kui oma töövõitu, aga nüüd on välja kujunenud olukord, kus Venemaa on Ukrainas haaramas sõjalist initsiatiivi, kuid pool miljonit mürsku Avdijivka alla ei jõua, neid lubatakse märtsi asemel aasta lõpuks, mil Ukraina võib juba löödud olla.
Kaitseministeerium lehel kiitleb kaitseminister Hanno Pevkur 31. jaanuaril väga halva uudise taustal: “Saame täna häid uudiseid edastada – täidame lubaduse tarnida Ukrainale miljon mürsku. Olgugi, et need kõik ei jõua märtsiks Ukrainasse, on meil kindlus ja teadmine, et see juhtub ja riigid on oma panused selle eesmärgi täitmise suunas teinud. Kokkuleppe kohaselt on juba jõudnud või jõudmas märtsiks Ukrainasse üle poole miljoni mürsu ning aasta lõpuks veel üle 600 000 mürsu, ehk kokku üle 1,1 miljoni,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.”
Postimees kirjutas mullu aprillis: “Koos õhutõrjega on suurtüki laskemoon hetkel kõige kriitilisem Ukraina sõjaline vajadus võitluses agressori vastu. Ukrainal kulub iga kuu umbes 60 000-210 000 suurtüki mürsku, samas kui Venemaa Föderatsioon kasutab iga kuu 600 000-1,8 miljonit mürsku.” Seega on seda laskemoona vaja kohe ja praegu, mitte paljude kuude pärast.
Tegelikult ongi tegu hoopiski totaalse põrumisega: märtsiks jõuab Ukrainasse lubatud miljonist mürsust vaid laias laastus pool, aga ukrainlased on miljoniga arvestanud – Eesti ebakompetentse valitsuse algatus pettis Ukrainat, sest initsiatiiv on ju otseselt seotud Eesti riigiga. Ja asi läheb veelgi segasemaks.
Postimees kirjutab 13. veebruaril pealkirja “Saksamaa relvatööstuse juht: Euroopal läheb Venemaaga sõjaks vajalike relvavarude kogumiseks kümme aastat” all järgmist: “Saksamaa võimsaima relvatööstuse juht möönis suutmatust toota vajalikul hulgal relvi ja laskemoona, vahendas Briti rahvusringhääling BBC täna. Euroopa vajab kümme aastat, enne kui ta on täielikult valmis end kaitsma, ütles Saksamaa suurima kaitsetööstusettevõtte Rheinmetall juht Papperger BBC-le. «Laskemoonavarusid sisaldavad laod on tühjad,» tõdes Rheinmetalli boss uue relvatootmistehase ehitamist tähistaval pidulikul tseremoonial.”
Seda on lausa raske uskuda: Kaja Kallase valitsus alustas miljoni mürsu kampaaniat pimesi, enese kergitamiseks, teadmata reaalset olukorda Euroopa armeede ladudes ja kaitsetööstuses – tagajärjeks on Ukraina meeletu altvedamine, kel jäi pool miljonit mürsku tähtajaks saamata. Valetajate valitsuses on täiesti ebakompetentsed inimesed.
Kaja Kallas võitis samas Ukraina sõja puhkemisest tohutult, tema erakonna toetus tõusis lakke ning kuna Slava Ukraini ja Arvo Halliku Vene-äri skandaale varjati, võitsid vasakliberaalid valedega ka valimised – ja nüüd selgub, et kõik peaministri Ukraina-algatused on eneseupitamine, mis toob Ukrainale pigem kahju.
Abi Ukrainale on ka muus osas küsitav. Nii kirjutas BNS 13. veebruaril: “Ukrainas avati järjekordse eestlaste ehitatud lasteaed. Ovrutši lasteaia valmimist rahastas Eesti valitsus 4,5 miljoni euroga.” Samal päeval tuli teine uudis: “Venemaa on võtmas initsiatiivi sõjas Ukrainaga, seda tänu suuremale sõdurite arvule ning materiaalsele toetusele Hiinalt, Põhja-Korealt ja teistest riikidest, hoiatas Norra luureteenistus esmaspäeval. (BNS)
Eesti teeb sõdivas Ukrainas ülesehitustööd, samas kui Venemaa on initsiatiivi haaramas ja seesama lasteaed võidakse juba täna pilbasteks lasta – on ju teada, et venelased ründavad ka tsiviiltaristut, eesmärgiga ka argielu segi lüüa.
Eesti loovutas Kaja Kallase juhtimisel Ukrainale palju relvastust, mis suures osas on asendamata ja kaitsevõimekuste taastamise tähtajad ulatuvad 2025. aastasse ning kaugemale. Samas aga liigub sõjaoht kiiresti Eesti suunas.
BNS vahendas sel nädalal: “Välisluureamet märgib oma värskes aastaraamatus, et Venemaa eesmärk on Läänemere regioonis sõjaliselt domineerida ning lähiaastatel kasvab märkimisväärselt Vene vägede hulk Eesti piiridel. /…/ Ameti kinnitusel tuleneb Venemaa sõjalise võimekuse kasv Eesti lähiümbruses Leningradi ja Pihkva oblastis peamiselt olemasolevate üksuste võimalikust diviisideks ümberformeerimisest.”
Kaitseminister Pevkur aga ütles jaanuaris, et Eesti on valmis järgmise nelja aasta jooksul toetama Ukrainat suurusjärgus 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust aastas ja kasutama selleks riigikaitsele eraldatud vahendeid. Ehk üks rinderiik annab endiselt oma võimsusi ära, olles ise ohus. Kui oma relvi annab ära kauge NATO liige Portugal, oleks see normaalne, aga mitte Eesti puhul.
Nii ongi Kaja Kallase valitsus Eestile suur julgeolekuoht – ta on Eestit pidevalt relvitustanud, märkamata, et need ajad on möödas, mil kaitseväe juhataja Martin Herem sai hõisata, et Eestil olevat moona rohkem kui venelastel piiri taga tehnikat.
Lisada tuleb veel ka see, kuidas Kaja Kallase valitsus on justkui Ukraina põgenikke vastu võtnud, aga samas on siia majutanud ohtralt desertööre, keda Ukraina vajab nii rindele kui riiki ülal hoidma. President Zelenski käis Eestis neid mehi otsimas, aga vaevu oli Ukraina liider siit lahkunud, kui peaminister Kaja Kallas ja siseminister Lauri Läänemets teatasid, et mingit desertööride väljaandmist ei tule.
Välisminister Margus Tsahkna rääkis hiljuti suure suuga Ukraina abistamisest – ehk annaks kõigepealt erakonna poolt Ukrainale tagasi Eesti 200 Riigikogusse vedanud Johanna-Maria Lehtme poolt pihta pandud annetusrahad? Selle eest saaks mõnegi Javelini.
Valetajate valitsuses on kahekeelsed, ebakompetentsed ja käpardlikud inimesed, kes oskavad lammutada kõik, mille külge käsi puutub. Kogu nende Ukraina-poliitika on tegelikult üks suur läbikukkumine. Aeg on võim nendele loovutada, kes küll ei reklaami ennast sinikollase lipukesega, aga teevad lõppkokkuvõttes ikkagi Ukraina jaoks paremaid otsuseid.
Uued Uudised
